Täna Tallinna Tehnikaülikooli järgmiseks rektoriks valitud professor Andres Keevallik ütles intervjuus Postimees.ee'le, et peab oluliseks juhtimisse noore vere toomist ja ülikooli muutmist rohkem teadusasutuseks.
Keevallik lubab tehnikaülikooli juhtimisse noort verd tuua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis te arvate, kes Teid uue rektorina eelkõige pooldasid?
Kindlasti andsid minu poolt hääle üliõpilased, nagu nad seda ka välja ütlesid. Nemad on ülikooli jaoks kõige olulisem komponent. Nende huvi on see, et nad saaksid konkurentsivõimelise hariduse, nad on viimasel ajal väga hästi organiseerunud, suhtlevad ka kümne aasta taguste üliõpilasjuhtidega.
Üliõpilased koostasid ka tulevasele rektorile ja tema meeskonnale väga asjalikud küsimused - seal on 58 punkti, mida nad tahaks näha teistmoodi. See oli meie debattides võtmeteema. Ma näen, et need on praktiliselt teostatavad. Seal on osaliselt nõudmisi - eelarvet suurendada ja nii edasi, aga on ka probleeme, kus üliõpilased on ise proaktiivsed, näiteks ettepanekutes, kuidas väljalangevust vähendada või õppejõududele tagasisidet anda. Ma näen, et need eesmärgid on pragmaatilised, et saada korralikku haridust. Selge, et on igasuguseid õppejõude - ka nõrku, keda tuleb välja vahetada või sundida oma taset tõstma.
Mida te enda plussideks selles ametis peate?
Ma arvan, et mul on väga suur ülikooli juhtimise kogemus - olin rektor ka aastatel 2000-2005, samuti nüüd prorektori ametis.
Uuel ametiajal tahan rohkem tähelepanu osutada ka ülikooli esindamisele väljaspool kooli. Et saaksid lahendatud riiklikud probleemid, põhiliselt rahastamine, aga mitte ainult. Riiklikus kõrghariduse arendamise strateegia rakendamises on palju mahajäämust. Selge on see, et Eestis on kõrgharidus madalalt rahastatud - kui Euroopas keskmiselt läheb kõrgkoolidele 1,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis meil ainult 0,9 protsenti. Samas kõrgharidus annab ju riigile väga palju tagasi.
Lubasite oma kõnes tehnikaülikooli juhtimist noorendada, kas teile tundub, et liiga vanad on «pukis»?
Jah, arvan küll nii. Mina pean ennast ka liiga vanaks, aga oleks ju naljakas, kui ka teised oleks sama vanad. Igal juhul tuleb noort verd juhtimisse tuua. Mul on küll mõned konkreetsed inimesed silmapiiril, aga nüüd on veel mitu kuud aega läbirääkimisteks, enne kui 1. septembris ametisse astun.
Millest septembris oma tööd alustate?
Esimese asjana tuleb hakata järgmist arengukava viieks aastaks välja töötama. Siis võtame uued arengusihid - ega seda rektor üksi saa teha. Praegused arengukavad on meil päris hästi realiseerunud.
Kas on midagi, mida peate kõige tähtsamaks, mida tahaksite oma viieaastase ametiaja jooksul kindlasti ära teha?
Üht valdkonda on raske nimetada: pean oluliseks tehnikaülikooli liikumist teadusülikooli suunas, et me oleksime tugev teadustöös. Teiseks peame olema ettevõtlik ülikool - ka praegu teenime üle 50 protsendi sissetulekutest ise. Kolmandaks peame olema üliõpilassõbralik ülikool ja enam rahvusvahelistuma.