Tallinn soovib välja selgitada väärikad kultuuritegelased, keda tunnustada aunimetusega «Rahvuslik aare». Linnapea nõuniku Meelis Pai sõnul on tegemist ideekavandiga, väärtustamaks juba lahkunud ja veel elus olevaid eestluse edendajaid ning kultuuri hoidjaid.
«Eestlased armastavad oma näitlejaid, lauljad, muusikuid ja kunstnikke nii noortena loometipus, kui ka eakatena, siis kui nad on aktiivse loometegevuse lõpetanud. Kultuuriinimesed ei vaja tunnustus postuumselt, vaid eluajal,» selgitas Pai.
«Esmalt tuleks läbi viia üle-eestiline küsitlus, et eesti rahva pärlid ehk rahvuslikud aarded välja selgitada. Seejärel tuleks luua rahvusliku aarde fond, mis eraldab eluaegse stipendiumi aunimetuse saanud isikutele alates 50. eluaastast,» tutvustas Pai ideekavandit.
Pai sõnul on plaanis linnahalli juures asuvast kultuurikilomeetrist luua Eesti rahvusele olulise panuse andnud inimeste tänav, mille üle eestlased tunnevad uhkust ja mida turistid tulevad imetlema. «Kultuurikilomeetri ilmestamiseks seada tänava äärde isikulised skulptuurid nii Eesti kultuuritegelastest kaugemas minevikus kui ka skulptuurid «Rahvusliku aarde» aunimetuse saanud isikutest,» kõneles Pai.
Eesti kultuuri aarete skulptuurid saavad Pai sõnul pronkskatte ning kujude skulptorid valitakse konkursi alusel. «Rõhutan, et tegemist on pelgalt ideekavandiga. Kultuurikilomeetri asemel saaks kultuuritegelaste skulptuurid seada ka näiteks mereäärsele alale Kadriorus,» rääkis Pai.