Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rumessen: Neeme Järvi jätab protestiks ERSO kontserdid ära

Neeme Järvi FOTO: Raigo Pajula

Dirigent Neeme Järvi on nii nördinud kultuuriministeeriumi plaani peale muuta Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) riigiasutusest sihtasutuseks, et jätab ära kolm väljakuulutatud aastalõpukontserti Eestis.

Valitsus andis eilsel istungil kultuuriministrile volituse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri muutmiseks sihtasutuseks.

Pianist Vardo Rumessen rääkis Klassikaraadio saates «Quo Vadis?», et Järvi oli eile seda uudist kuuldes äärmiselt nördinud: «Neeme Järvi helistas mulle ja oli äärmiselt nördinud sellest, et orkestri, mille kunst juht on tema eellepingu alusel, staatust muudetakse ilma temaga läbi rääkimata. Järvi ütleb, et temaga on tehtud leping, kus on selgelt määratletud, et see on riiklik sümfooniaorkester. Nüüd see leping on tühistunud, sest enam seda orkestrit ei ole,» kõneles Rumessen.

«Härra Järvi, kes on maailmadirigent ja väga lugupeetud inimene maailmas, tema arvamusega ei arvestata, vaid lähtutakse ametnike ja poliitikute seisukohtadest, kes võib-olla pole mitte ühelgi Neeme Järvi kontserdil käinud,» imestas pianist raadiosaates.

«Neeme Järvi oli sellest [otsusest] väga solvunud  ja palus mul edasi öelda, et tema enne Eestisse ei tule, kui tal on orkester, mille nimi on riiklik sümfooniaorkester,» ütles Rumessen.

«Sellega seoses on mul väga kahju kõigile muusikahuvilistele teatada, et kontserdid 19. ja 20. detsembril jäävad ära, samuti uusaastakontsert 1. jaanuaril,» lisas Rumessen ja nimetas seda katastroofiks.

Valitsus volitas eile kultuuriministrit lõpetama ERSO riigiasutusena toimimise ning asutama sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. «Sihtasutus asutatakse eesmärgiga tõhustada ERSO tööd muusikakultuuri arendamisel, parandada kollektiivi töötingimusi, pakkuda publikule veelgi laiemat valikut muusikakultuuri paremikust ning esindada Eestit rahvusvahelisel areenil. Sihtasutuse loomisega suureneb ka iseseisva otsustamise õigus ja seega ka vastutus läbi nõukogu ja juhatuse. Paraneb asutajapoolne kontroll läbi nõukogu, on tagatud varade heaperemehelik kasutamine ja laienevad lisarahastuse kaasamise võimalused,» seisis valitsuse otsuse eelnõus.

Tagasi üles
Back