Õnnestunud abielu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New York Voicese hääled: Darmon Meader, Lauren Kinhani, Kim Nazarian ja Peter Eldrige.
New York Voicese hääled: Darmon Meader, Lauren Kinhani, Kim Nazarian ja Peter Eldrige. Foto: Jõulujazz

New York Voicesel pole suuri pangaarveid, kuid neil on muusikaline pagas.

Maailma vokaalansamblite absoluutsesse tippu kuuluv New York Voices esineb täna Nokia kontserdimajas koos Estonian Dream Big Bandiga. New Yorgi nelikuga liitub üheks lauluks ka Estonian Voices. Madli-Liis Parts käis kuulamas ansambli kontserti New Yorgi ühes kuulsamas jazz’i-klubis Birdland ja tegi samas intervjuu bändi liikmete Kim Nazariani, Lauren Kinhani, Peter Eldrige’i ja Darmon Meaderiga.

Olete olnud koos 25 aastat.

Oleme omamoodi nagu abielus, sest selles suhtes on kõik, mis eksisteerib ka õnnestunud abielus. New York Voices on justkui meie elu investeering, see on meie karjäär. Meil ei ole suuri pangaarveid, kuid meil on suur muusikaline pagas.

Meid seob ka armastus grupi kõla ning harmooniatunnetuse vastu. Kusjuures tunneme, kuidas muutume järjest paremaks, meil on veel kõrgusi, kuhu pürgida. Jagame ka sarnast arusaama töössesuhtumisest. Meil on sarnased vaated õpetamisele, uue jazz’i-publiku kasvatamisele.

Esinete Estonian Dream Big Bandiga, kellega olete juba lava jaganud. Mis teeb kooslusest hea bigbändi?

Estonian Dream Big Band oli väga hea! Toona tuurisime «Sing! Sing! Sing!» bigbändi plaadiga ja mängisime erinevate bigbändidega üle maailma. Mäletame Eesti bigbändi hästi.

Selleks et oleks hea bigbänd, peab alustama trummarist. Tema on nagu bussijuht ja ühendab kõik osapooled. Kui trummar on hea, siis kontsert suure tõenäosusega õnnestub.

Väga oluline on puhkpillirühm. Tihtilugu ei olegi bigbändides virtuoossed solistid, kuid nad on ansamblimängijad, kes üksteist kuulavad. Oleme kvartetina ju ka bigbändi osa, nagu üks pillirühm lisaks. Ehkki oleme vokaalkvartett, püüame säilitada instrumentalisti mõtteviisi. Kui iga puhkpillisektsiooni liige suudab mõista ka vokalisti mõtteviisi, saab sellest tervik.

Teil ilmus just jõululaulude plaat «Let It Snow». Kas Tallinna kava on ka pigem jõuluhõnguline?

Sellesse kuulub erinevat muusikat, ka jõululaule. Viimastega on vist kõigil vastuoluline suhe. Aasta ringi neid kuulata ei taha, kuid samas on nad armsad, sest mäletame neid lapsepõlvest.

USAs eksisteerib justkui kaks erinevat maailma: on kaunid traditsioonilised jõululaulud, millel on pikk ajalugu ja mis kanduvad põlvest põlve, teisalt on ka vahel isegi tobedavõitu kõlavad ameerika jõululaulukesed, näiteks põhjapõder Rudolfist.

On naljakas mõnikord vestlustes kuulda hinnanguid – ah, ma vihkan jõululaule, teised aga õhkavad, ah, ma armastan jõululaule. Siis võib alati mõelda, kummast suunast on jutt. Inimestel on harjumus kõik ühte patta panna.

Teie 12 plaadi seas on vaid üks, mis eristub teistest. Esitate sellel Reiner Maria Rilke loomingut. Kas jazz’i rajalt kõrvale astumine oli pigem erand?

«Vision Within» on tõepoolest meie ainus kaasaegse klassikalise muusikaga plaat. Rilke luuletused viisistas meie hea sõber Robert Benford Lepley ja Darmon kirjutas viiehäälsed seaded. Tõenäoliselt on see kõige keerukam album, mida oleme salvestanud. Laulame sellel vist kõiki noote, mida oleme üldse suutelised laulma. Meile meeldib piire avardada.  

Oleme harjunud esinema ükskõik millistes tingimustes, kuid klassika nõuab veelgi teadlikumat ettevalmistust. Seda võib võrrelda mõnes mõttes spordivõistlusega, kui 100 meetri jooksja pannakse läbima viie kilomeetri distantsi.

Kellele on suunatud teie korraldatav vokaal-jazz’i laager Ohios?

Seal osaleb umbes 60 inimest, neist nooremad 15–16-aastased. Palju on üliõpilasi, aga ka täiskasvanuid, kelle seas on muusikaõpetajaid. Eraldi grupi moodustavad suured vokaal-jazz’i fännid, kelle erialaks pole muusika, aga kes armastavad laulda.

Imeline on näha, kuidas inimesed saavad justkui uue hingamise. Osalejad saavad valida erinevaid tunde, nii soololaulu kui ka grupis musitseerimist, vokaaltehnikat, arranžeerimist jne. Meil on üks eriline tund, mille nimi on «Side by side», kus osaleb New York Voices kvartetina. Siis me ei räägi, vaid lihtsalt musitseerime.

On oluline, et saame anda tagasi žanrile, millest me ise nii palju rõõmu saame. Meie kohus on jälgida, et see muusika jääks kestma. Vokaal-jazz’i gruppe ei ole maailmas väga palju.

Ega ometi jazz-vokaalgruppide aeg ole ümber saamas?

Ei usu, žanrite kirevuses on nad leidnud taas koha ja hea energia. On tekkinud palju noorte a cappella gruppe, kes teevad poppi, lisavad beat box’i.

Milliste a cappella ansamblite käekäiku ise huviga jälgite?

Üks lemmikuid on kindlasti Rajaton Soomest. The Pentatonics on tõeliselt särav, nende repertuaaris on pigem popp. Muidugi Swingle Singers! Brasiilias on Trio Esperanza. Jälgime, mida teevad kolleegid grupis Vertical Voices.

Naudime Bulgaaria naiskoore ja Gruusia meeskoore. Huvitav on jälgida sedagi, mis suunas on arenenud kaks gruppi, kellega alustasime samaaegselt – Take 6 ja The Real Group.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles