Osa Ugala töötajaid läkitas teatri nõukogule kirja, milles leiab, et 17. detsembril valitav uus teatrijuht peaks saama võimaluse tuua endaga kaasa ka uus loominguline juht.
Ugala on jälle juhtidega hädas
5. detsember 2013, 07:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäletatavasti lahkus üle-eelmine teatrijuht Peeter Tammearu töötajate kirjaga avalikuks saanud rahulolematuse tõttu.
Nõukogule saadetud läkituses on viide, et repertuaariplaan on kolmandiku ulatuses täitmata jäänud, mis tähendab väiksemat tulu ja inimeste alakoormatust.
Oktoobris andis Ugala loominguline juht Margus Kasterpalu Sakalale intervjuu. Küsimusele «Teatrijuhid ütlevad, et majanduslikult ellujäämiseks tuleb teha palju uuslavastusi. Kas Ugalal sellega probleemi ei ole, et lavastusi tuleb peale liiga vähe?» jättis ta lihtsalt vastamata.
Teine etteheide, mille kirja saatjad Kasterpalule tegid, oli suutmatus teha edukat koostööd teatrijuhiga. Kuigi veidi üle aasta ametis olnud Heiti Paku lahkumist põhjendati ametlikult tema enesekriitilise kahtlusega oma võimekuse osas peatselt algavat suurremonti suunata, on avalik saladus, et kaks juhti pöörasid lihtsalt tülli.
Ei esitanud ultimaatumit
Eesti rahvusringhäälingu teisipäevaõhtuse uudise järgi oli nõukogule läkitatud kirja taga 21 Ugala töötajat. Teatri andmetel töötab neil 84 inimest.
Ugala töötajate usaldusisik näitleja Vilma Luik on kirja kiirest avalikuks tulekust häiritud. Ta ütles, et nõukogule saadetud kiri pidi jääma siseinfoks nii kaua, kuni läbirääkimised käivad.
«Me ei saatnud nõukogule mingit ultimaatumit, vaid soovisime algatada arutelu,» toonitas Luik. «Tuleb koosolek, kus osaleb ka loominguline juht. Arutame valupunkte, et leida võimalikud lahendused.»
Vilma Luik ütles, et teatrit on raske eemalt juhtida. «See inimene, kelle käe all Ugalal hästi läheb, võiks elada Viljandis.»
Üks teine teatriga seotud inimene leiab, et edukalt suurt draamafestivali korraldav Margus Kasterpalu on eelkõige projektipõhise mõtlemisega ning repertuaariteatrisse see hästi ei sobi.
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Hillar Sein, kes on ka ise Ugala juhi toolil istunud, ütles, et temal ametnikuna pole eetiline olukorda kommenteerida. Seda enam et Ugalast lahkudes soovitasid nad eelmise loomingulise juhi Indrek Sammuliga parimas usus ise Margus Kasterpalut praegusele kohale.
«Praegu, Ugalast eemal olles, ei saa ma arvustada seda, mida kollektiiv majasiseselt teeb või otsustab,» selgitas Sein ning lisas, et ta ei distantseeri end teatrist ja selle probleemidest, aga sekkumisel on oma piir ja kindlasti ei hakka ministeerium sihtasutuse juhti ja loomingulist liidrit määrama.
Remondi pärast ta oma sõnul ei muretse. «Projekteerimisega on teater tugevalt seotud ja loodetavasti hakkab ehitama Riigi Kinnisvara aktsiaselts,» rääkis Sein. «Järelevalveks palkab teater asjatundja. Kust üldse on tulnud arusaam, et teatri direktor peab kursis olema konstruktsiooni kandevõime või betooni kivistumise ajaga? Teatrijuhi töö on tagada remondi ajal teatri igapäevatöö jätkumine.»
Ugala nõukogu esimees Kalle Jents arvas, et lähinädalad toovad juhtunusse selgust. Ta nentis, et majanduslikult ei ole Ugalal läinud kõige paremini, ja nimetas üheks põhjuseks menulavastuse puudumist.
Küsimusele, kas ka nõukogu Ugalas tekkinud olukorra eest vastutab, vastas Jents, et nõukogu on järelevalveorgan ega saa teatri juhtimisse sekkuda. «Valvame, et ei tehtaks rumalaid juhtimisotsuseid ja eelarve oleks tasakaalus. Tahame veel sel aastal uue juhi paika panna. Siis selgub, kas tema koostöö loomingulise juhiga hakkab laabuma või peab ta leidma uue inimese.»
Usub Ugala ilusat tulevikku
Margus Kasterpalu ütles, et näitlejad kohtuvad omavahel ja ka temaga neljapäeval. «Siis saame kõike arutada.»
Kommenteerides etteheidet, et uuslavastusi on vähe ja repertuaariplaan täitmata, ütles Kasterpalu, et on juba oma tööletuleku ajast läinud kevadel kuulnud jutte sellest, et pole hea teha liiga palju uuslavastusi ja mängukavas olevaid repertuaarist maha võtta, enne kui need on päris tühjaks mängitud.
«Seesama väike publiku arv ja suur saal sunnivad järjest uusi lavastusi välja tooma, aga vaatajaid ikka ei jätku,» rääkis ta.
Loomingulise juhi meelest saaks olukorda parandada väljasõitudega, mille arv tema kinnitusel on viimasel ajal tunduvalt suurenenud.
Heaks mõtteks peab ta koostööprojekte, mis võimaldavad välja tuua mastaapseid lavastusi ja kulud pooleks jagada. Koos Tallinna Filharmooniaga lavastati suvel muusikal «Arabella», mis jõuab varsti Ugalas publiku ette, ning Vanemuisega kahasse toodi lavale «Utoopia» kolmas osa.
Etteheidet, et Ugala näitlejatel ei ole rakendust, ta oma sõnul väga tõsiselt võtta ei saa, sest praegu on teatris tööta näitlejaid väga vähe.
«Trupp on üsna suur, sest võtsime sügisel tööle kuus noort ega tahtnud töölepingut lõpetada ka vanemate näitlejatega, kes on pensionieas. Nad töötavad küll väiksema koormusega, aga laval on eri generatsioonid, mis on teatris suur pluss. Suure trupi puhul on paratamatult ka neid, kel on väiksem koormus,» arutles Kasterpalu.
Tema sõnul on olukord, kus poolteisekümne aasta jooksul on vahetunud või vahetumas kaks teatridirektorit, pingeline ning otsuseid on raske langetada. «See on väga keeruline, aga see tuleb üle elada.»
Margus Kasterpalu ütles, et vaatab Ugala tulevikku positiivselt, eriti kultuuriministeeriumis tehtud rahastamisotsuseid silmas pidades. «Näen Ugala tulevikku väga helgetes värvides. Kas mina seda kaasa teen või mitte, on juba teisejärguline küsimus,» lausus ta.