Vanaema söögisaali kohal käib alkoholiäri

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilon Wiklandi vanaisale ja vanaemale kuulunud majade asemel on tänapäeval neljakorruseline korterelamu Kuperjanovi 20, mille esimesel korrusel käib küll äritegevus, kuid kohvikut või restorani seal ei ole.
Ilon Wiklandi vanaisale ja vanaemale kuulunud majade asemel on tänapäeval neljakorruseline korterelamu Kuperjanovi 20, mille esimesel korrusel käib küll äritegevus, kuid kohvikut või restorani seal ei ole. Foto: Margus Ansu

Kui kunstnik Ilon Wik-land, kelle loomingut leidub paljudes Astrid Lindgreni teostes, käis märtsis Emajõelinnas, palus ta Tartu Postimehe lugejatelt küsida: kus asus Tartus 1930. aastatel tema vanaema kohvik?


Ilon Wikland mäletab emapoolse vanaema Amalie Juse tegevusest Tartus kohvikupidajana väga vähe. Meelde on jäänud see, et vanaema valmistas maitsvat toitu, aga kus nimelt, on kunstnikul teadmata.

Lehes ilmunud üleskutsele vastasid Tiina Tarik ja tema ema Elle Tarik, kes mõlemad töötavad Tartu linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas. Nad leidsid 1930. aasta aadressiraamatust rea Nikolai Juse tegevuse kohta aadressil Maarjamõisa 24.

Raamatukogutöötajad andsid ka tululiku teeviida Niina Raidi raamatust «Tartu tänavad aastani 1940»: Maarjamõisa tänav kannab tänapäeval Kuperjanovi nime.

Dokumendid

Seepeale ei olnud reporteril kuigi keeruline minna ajalooarhiivi Toomele ja tellida kauglaenutuse teel riigiarhiivist Tallinnast dokumente. Mõne nädala pärast avanes habrastelt koltunud paberitelt arhiivi uurimissaalis alljärgnev lugu.

Kui tulevane maailmakuulus lasteraamatute illustreerija Maire-Ilon oli aasta ja nelja kuu vanune, suri tema vanaisa Nicolaus (Nikolai) Juse (Juuse) «südame pärgsoone tromboosi», nagu on kirjas surmatunnistuses. Maise vara hulgas jättis ta lastele ja naisele päranduseks Tartus kinnistu nr 455, kus ta pidas ka söögimaja.

Pärandusasja ajades on kirjutanud lesk Amalie tunnistuse, millest selgub, et ta oli omal alal tuntud tegija.

Amalie Juse pidas aastatel 1907–1920 järgemööda Vanemuise, Kvissentali ja Tartu raudteejaama einelauda ning aadressil Kuperjanovi 24 alates aastast 1921 kohvikut-söögisaali Veronika.

Just Veronikas tegutsemise aegadest Ilon Wikland oma vanaema mäletabki. Praegu Kuperjanovi tänaval jalutaja aga sellise aadressiga maja ega niisuguse nimega kohvikut ei leia. Kas on aadress muutunud või on majad aja jooksul kadunud?

Korterelamu

Asjasse tõi selguse Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna vanemjurist Anu Öpik. Nikolai Juuse pärijad müüsid Kuperjanovi 24, 26, 28 ja 30 (ehk kinnistu nr 455) 24. aprillil 1940. «Tänapäeval asub sellel kohal Kuperjanovi 20 neljakorruseline korterelamu,» märkis vanemjurist.

Kui Ilon Wikland järgmine kord oma sünnilinna Tartut külastab – põhjuseks võiks olla tema näituse avamine E-Kunstisalongis detsembri algul –, saab talle näidata, et tema vanaema kohvik asus praeguse Eesti Rahva Muuseumi näitustemaja vastas.

Kuid einestajate asemel näeb ta korterelamu alumisel korrusel alkoholiostjaid. Ka esimese korruse teisel poolel käib äritegevus – sealset poodi teavad hästi kasutatud rõivaste huvilised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles