Tantsupeo korraldajate viimaste pidude unistus naasta elava, otse väljakul esitatava muusika juurde on sel suvel lõpuks teostumas – mitte ühtegi lugu ei mängita seekord maha helikandjalt.
Tantsuks mängivad Pantokraator ja Paabel
20. jaanuar 2014, 00:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Emotsioon saab olema mitu korda võimsam,» lootis tantsupeo muusikaline juht Toomas Lunge. «Tekib see miski seletamatu, kui üks inimene teeb midagi koos teisega,» püüdis ta tuhandete tantsijate ja pillimeeste ja lauljate ühise koosolemise Kalevi staadionil sõnadesse seada.
Tantsupeoks on Lunge kokku kutsunud ansamblitest ja solistidest orkestri, mida ta ise on nimetanud tantsupeo «Puudutus» unelmate orkestriks. Muusikute jaoks ehitatakse Kalevi staadioni kellatorni juurde kõrge lava, kust nad näevad nii tantsijaid kui ka pealtvaatajaid. Ka muusikud saavad emotsionaalse laengu – nähes, kuidas tuhanded tantsijad nende muusika saatel samme seavad ja kujundeid veavad.
«Muusikute jaoks on see nagu staadionikontsert,» võrdles Lunge.
Keskne ansambel, kes kõiki tantse saadab, on end etnoproge mängijaks nimetav 1981. aastast tegutsev Pantokraator. Legendi järgi olid bändi pillimehed aastaid tagasi deklareerinud, et tantsuks nad kunagi mängima ei hakka, aga sellest lubadusest on Pantokraator olnud nõus loobuma, kui pakuti, et nende pilli järgi tantsib väljakutäis, 7000–8000 tantsijat.
Lunge sõnul jõuti Pantokraatorini tantsudele muusikat otsides ning B2-rühmade liigijuht ning laulu- ja tantsupeo sihtasutuse programmijuht Vaike Rajaste pakkus üheks looks just selle ansambli loo. Pantokraatori päris oma lugudest, Erik Sakkovi ja Lauri Saatpalu kirjutatutest kõlab tantsupeol kaks.
Ansamblitest on oma muusikaga laval ka 2007. aastal loodud Paabel, mille ühel solistil Arno Tammel on muusikaliselt kanda tantsupeoetenduse loo peategelase, poisi roll.
Toomas Lunge ei tahtnud ühtegi ansamblit esile tõsta, sest tantsupeo muusikat esitavad paljud muusikud, igaühel kanda oma osa. Lunge rõõmustas, et kõik muusikud, keda ta on tantsupeo unelmate orkestrisse kutsunud, on olnud kohe nõus kaasa tegema. «Ära on öeldud vaid juhul, kui ajad kuidagi ei sobi,» lisas muusikajuht.
Selle aasta tantsupidu on eriline ka selles mõttes, et seekordsel peol on väga selge lugu, mida läbi tantsude ja muusika jutustatakse. Lunge, kes oli ka 2009 tantsupeo muusikajuht, tõdes, et muusika valimine tantsudele on sel korral olnud palju keerulisem. «Teatris jutustame ka alati lugu, aga tantsupeol on see erakordne ja keeruline – see ei ole ainult etendus, vaid ka tantsijate pidu,» lausus Lunge.