Täna pärastlõunal kogunenud nõuandev komisjon arutas, kuidas arendada venekeelset inforuumi ning pakkus selleks omalt poolt välja mitu ideed, mis esitatakse peagi ka valitsusele.
Loe, mida soovitab komisjon venekeelse inforuumi arendamiseks
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
19. mai 2014, 21:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänasel koosolekul arutati seda, mida peaks riik tegema selleks, et venekeelse suhtluskeelega Eestis elavad inimesed tunneksid end paremini kaasatuna, tunneksid, et nad saavad paremini osa Eestis toimuvast, ja mida saaks Eesti riik siin selles suunas ette võtta,» ütles komisjoni tööd juhtinud kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene pärast kolmetunnist arutelu Postimehele.
Nõgene märkis, et komisjon otsustas täna konsensuslikult esitada vabariigi valitsusele mitu ettepanekut. Neist esimene on Raadio 4, venekeelse «Aktuaalse kaamera» ja ERRi venekeelse portaali võimekuse suurendamine. «Ehk tegelikult nähakse ette, et need (kanalid - H.M) saaksid täiendavat finantsi oma tegevuse veel paremaks korraldamiseks,» selgitas ta.
Kantsleri sõnul on teine ettepanek suurendada olemasolevate venekeelsete korrespondentpunktide võimekust, kajastamaks kohalikku elu ka vene keeles rohkematest paikadest üle Eesti. Sealhulgas soovitas komisjon suurendada korrespondentpunktide tehnilist võimekust.
Samuti soovitab täna kogunenud komisjon rahvusringhäälingul kaaluda Narva telestuudio rajamist ning venekeelse kogukonna jaoks interaktiivsete meediaprojektide konkursi algatamist. Viimase eesmärk on koguda mõtteid selle kohta, millest venekeelne kogukond soovib igapäevaselt osa saada. Lisaks soovitab komisjon suurendada otseinvesteernguid Ida-Virumaal asuvatesse kultuuri- ja spordiobjektidesse.
Komisjon toetab rahvusringhäälingus venekeelse telekanali loomist
Samuti teeb komisjon ettepaneku, et valitsus kaaluks oma telekanali käivitamist avalik-õigusliku ringhäälingu baasil. Nõgene selgitas, et komisjoni hinnangul oleks sel suur venekeelset kogukonda kaasav mõju.
«Vabariigi valitsusele tehtavas ettepanekus rõhutatatakse ja toonitatatake väga selgelt, et kõik need otsused, mida soovitatakse teha, on pikaajalised otsused. Need ei saa olla kahe-kolme aastased otsused, need ei tohi olla propagandistlikud otsused,» ütles kantsler. Kõikide nende tegevuste eesmärk peab olema teha neid 10-15 aasta perspektiivis, lisas ta.
Kantsleri sõnul on oluline, et kui otsustatakse venekeelse telekanali loomine ERRi struktuuris, peab see seal olema ka 10-15 aasta pärast ning see otsus ei saa olla ajutine ja heitlik. «Lõppkokkuvõttes on ju küsimus ennekõike sisus: mida seal pakutase selliselt, et venekeelset suhtluskeelt omav inimene võtaks selle omaks ja tunnetaks, et see on loodud talle.»
Ehkki laual oli ka ühiskanal nii Baltikumi, Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikidega, ei leidnud komisjon, et need oleksid tänases Eestis esmapilgul toetustvajavad.
Ettepanekud jõuavad valitsuskabinetti juuli keskpaigaks
Kõik komisjoni ettepanekud vormistab kultuuriministeerium vabariigi valitsuse kabineti istungil arutamiseks. «Kuidas vabariigi valitsus otsustab nende ettepanekutega edasi minna, on loomulikult valitsuse pädevus,» ütles Nõgene.
Tema sõnul seadis komisjon eesmärgi, et järgmise nädala lõpuks sõnastab kultuuriministeerium need ettepanekud dokumenti, misjärel saab komisjon need üle vaadata.
Peale seda esitatakse ettepanekud juuli keskel juba vabariigi valitsusele arutamiseks.
Täna esmakordselt kogunenud nõuandvat komisjoni juhib kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ning sinna kuuluvad Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik, ajaloolane ja pedagoog David Vseviov, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, eksperdid Raul Rebane ja Hanno Tomberg ning Eesti Ekspressi ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja.
Samuti kuuluvad komisjoni Eesti Rahvusringhäälingu Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet, ERRi venekeelse «Aktuaalse kaamera» toimetaja Jelena Poverina, ERRi uudistetoimetuse juhataja Urmet Kook, ekspert ja produtsent Raivo Suviste, peaministri büroo juhataja ja peaministri nõunik Liina Kersna, kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa ning ministeeriumi kunstide osakonna audiovisuaalvaldkonna peaspetsialist Indrek Ibrus.