Tallinna Lennusadamas asuvate vesilennukite angaaride renoveerimise tellinud meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul tuleb eelmise sajandi algusest pärit unikaalsete betoonrajatiste juures teha tohutult palju käsitsitööd.
Vesilennukite angaaride kuplid vajavad kõvasti traageldamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
14. juulil jõudis kätte hetk, mil uuendatud angaaride avamiseni jäi täpselt üks aasta, ja tööd käivad praegu täie hooga. Angaarid on tihedalt ümbritsetud tellingute ja toestustega. Neid on isegi nii palju, et Eesti varudest tuli puudu ja tellinguid tuli juurde tuua ka Lätist.
Unikaalsete koorikehitiste juures on meeletult palju käsitsitööd. Dresen näitas angaaride betoonkuplites olevaid pragusid, millest mõned on päris suured. Kõik need tuleb sõna otseses mõttes kokku traageldada, umbes samamoodi, nagu õmmeldakse kokku rõivastesse tekkinud rebendid. Pragudesse lastakse aga eriline betooni ja vaikude segu.
Kõige hullemad on Dreseni sõnul radiaalsed ehk ümber terve kupli kulgevad praod. Need on tekkinud ilmselt sellest, et aastatel 1916–1917 valminud rajatise eri ajal tehtud betoonivalu ei liidetud piisavalt hästi kokku.
Ka suur kuumus pole hea
Pärast pragude kinnitraageldamist kaetakse kõik kolm kuplit soojustuskihiga ja peale pannakse veekindel kattematerjal. Kuplite serva rajatakse ka eriline käigurada, kus tulevased muuseumikülalised saavad koos giidiga kõndida. Kuplite tippu, umbes 30 meetri kõrgusele tulevad aga valgusaknad.
Dreseni väitel on üks vastutusrikkamaid töid vana metallarmatuuri uuendamine angaaride kaldtugedes, mis mängivad eriti tähtsat osa kuplite ülalhoidmisel.
«Vana armatuuri katkised kohad tuleb kõrgsurveveega puhastada, erilise seguga katta ja seejärel läheb betoon peale,» selgitas Dresen. Ta lisas, et kõik need tööd tehakse projekti järgi, mille koostasid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Karl Õiger ja Heiki Onton. Kasutatavad materjalid tuuakse Austriast või Šveitsist, tavalisest ehituspoest neid ei leia.
Sellisel moel käiakse üle angaaride kõik konstruktsioonid alt kuni üles välja. Tööd peavad olema valmis septembri lõpuks, kuna neid saab teha vaid siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle viie kraadi. Kuid ka suur kuumus ei ole hea, mistõttu praegu töötavad mehed osaliselt ka hilisõhtul või öösel.
Dreseni sõnul jäid vesilennukite angaaride juures ehituse ajal tegemata tõstandväravad ja graniidist põrandasillutis. Praeguse renoveerimise käigus tahetakse ka need tööd ära teha. Angaaride kõrvale on riita loetud terve hunnik eelmise sajandi algul kohapeal valatud telliseid, mida tahetakse uuesti kasutada seinte ladumisel. Selline on ka muinsuskaitsjate nõudmine.
Lembit saab tuppa
Selle aasta sees peab angaaride renoveerimise peatöövõtja Nordecon Ehitus jõudma niikaugele, et seinad on kinni, klaasfassaadid paigas ja mereveest soojust ammutav küttesüsteem töötab. Ka allveelaev Lembit tuleb detsembris kai äärest angaaridesse tõsta.
Vesilennukite angaaride renoveerimine läheb maksma 111 miljonit krooni, millele lisandub umbes 30 miljonit ekspositsiooni kordategemiseks ja paigaldamiseks. Investeerimiskava kaasrahastaja on Euroopa regionaalarengu fond.