Pühitsusega ja pühitsuseta

Janar Ala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Denes Farkase installatsioon «Close-Up» EKKMis.
Denes Farkase installatsioon «Close-Up» EKKMis. Foto: EKKM

See on tänavu väga aktiivselt pulbitseva EKKMi hooaja kolmas näitus. Eelmised kaks siis EKKMi ühe asutaja ja postripoisi Marco Laimre isikunäitus «Sedasi! Kütkestuse kultuur» ning soome kunstniku Eemil Karila «Eemil Karila Kunsti muuseum».


EKKMile on iseloomulik, et muuseumiks olemist käsitletakse kui protsessi. Kuni selle materiaalse ilmumiseni (maja) välja. Eemil Karila näitus, nagu pealkirigi osutab, esitas küsimusi tema ja kunstiinstitutsioonide vahelistest suhetest ja see sobis EKKMiga nagu rusikas silmaauku.

Laimre näituse osaks oli ka tema käele tätoveeritud EKKMi logo ja selle tätoveerimise protsess. Sama töö käsitles ka ühe vaheseina mahalõhkumist ning lõhkumisest järelejäänud tellistest korrastatud kuupi. Teatud mõttes ühendas Laimre EKKMi kui füüsilise hoone ja kui institutsiooni (vaimse) oma kehaga. Seda võib käsitleda ka radikaalse ja müstilise aktina, ma usun.

«Next to nothing» tähendab eesti keeles «peaaegu mitte midagi». Uitab see näitus millegi ja eimiski vahelisel peenel alal, kus saavad kokku ja vahetavad asukohti ja muutuvad üksteiseks  kunst ja mittekunst, vaim ja mateeria, huumor ning tõsidus, kohaspetsiifiline ja teisaldatav.

Kuraator Anders Härm ongi pressiteates juhtinud tähelepanu sellele, et näitus uurib, kuidas sageli hermeetilise tähendusväljaga tööd nüüd iseseisvalt, ilma kunstigalerii valgete seinte, n-ö valge kuubi pühitseva ümbruseta hakkama peavad saama. Teatud mõttes irriteerib see vaatajat, kuna säilib oht, et näituselt väljutakse tundega, nagu oldaks petta saanud – tähendab, et tööde kunstiks pühitsemist ei olnudki.

Mõned tööd olid loodud konkreetselt selle näituse tarbeks, enamik kunstnike varasematest ajalugudest kokku kompileeritud.  Mõningad neist on oma vaikuses nii üksi, et ei suhelnud ega suhestunud ilmselt kellegagi – võimalik, et neil olid oma kunstiks pühitsemisel paremad võimalused (Denes Farkase fotoseeria «Close-Up»).

Mõnda sunniti suhestuma. Näiteks briti kunstistaari, 2001. aastal Turner Prize’i võitnud  Martin Creedi video oksendavast naisest «Lottie» võtab mõõtu varasemalt Laimre näituselt musta aerosooliga seinale kritseldatud töö pealkirjast «Sümptonaut». Kas ka siin pühitsus toimus, ei ole veel teada.

Näitus

«Next to nothing»
EKKMis avatud 22. augustini

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles