Preili Pariisist

, kriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ZAZ-Paris
ZAZ-Paris Foto: Kuvatõmmis

Preili Pariisist

Zaz

Paris

Play On

Hinne: 4

Zaz ehk Isabelle Geffroy esineb oma kolmandal plaadil kui pesueht parisienne, ehkki elab selles kogu maailma õhkama panevas linnas alles kaheksandat aastat. Pariisi ülistaval albumil on mitmesugust kraami: ülihoogsat mustlasjazz'i, Take 6-kõlalise vokaalansambliga salvestatud doo-wop’i, Quincy Jonesi produtsendikäega vääristatud bigbändijazz'i, šansooni ning isegi midagi New Orleansist ja retropopist. On mitu duetti, sealhulgas Charles Aznavouriga.

Kuigi Zaz on lauljana järjepidevalt väga nauditav, pole kõik marjad selles kompotis võrdselt magusad. Jazz manouche'i stiilis lood kitarri, viiuli ja bassi saatel on äärmiselt haaravad. Suure orkestri ees esinedes demonstreerib lauljatar eeskujulikku scat-tehnikat. Muus osas on tulemus nii ja naa, kohati jääb mulje, nagu tahetaks sama õngega korraga mitu kala kinni püüda. Stilistikast hoolimata läbib plaati siiski Zazist õhkuv paeluv prantsuspära: koketsus, boheemlaslikkus, elaan ja elulust ning paras ports pariisilikku romantikat. Turunduslikult on album kindla peale minek, aga õnneks on kena kaane all ka söödav sisu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles