Üks tänav, pink ja puu...

Toomas Haug Foto: Mihel Maripuu

«... mis on meid saatnud teele ja mida aeg hoiab meeles». See 1970. aastal Eurovisiooni võidu Maltale toonud prantsuse laulja  Josiane Grizeau (esinejanimega Séverine) laul «Tänav, pink ja puu» (muusika Jean-Pierre Bourtayre, sõnad Yves Dessca) vallutas 1970ndate aastate algul Heldur Karmo tõlkes ja Heli Läätse esituses eesti publiku südamedki. 

 

On seda mõjutanud siiani.  Mõistetav, sest muster on üks ja seesama – igaühe lapsepõlv, mis sadestub tagateadvusesse (mis ilus sõna Toomas Haugilt teadvuse süvakihi tähistamiseks!) hilisemat elu mõjutavate hoiakute, kohavaimu, kogetud traumade või õnnehetkedena. Niisama liigutab meid ju ka Koidula/Türnpu «Meil aiaäärne tänavas».

Arvustuse pealkirjaks tõstetud laulu tõusuhetkeks oli tuntud Tuglase-uurija, kirjandusloolase (artikli- ja esseekogud «Troojamäe tõotus», 2004 ja «Klassikute lahkumine» 2010) ja Loomingu peatoimetaja asetäitja lapsepõlv juba lõppenud. Linnaosast, mida praegu tunneme Uue Maailma nime all ning mille perimeetriks võib pidada Koidu tänavat, oli ta kolinud elama Mustamäele juba 1966.