/nginx/o/2014/12/05/3582279t1hde76.jpg)
Heliloojate Liidu 90. juubelie pühendatud kontserdisarja avakontserdil tulevad esitamisele Arvo Pärdi 4. sümfoonia, Lepo Sumera Symphōnē ja Toivo Tulevi Sümfoonia (esiettekanne). Esineb Tallinna Kammerorkester, dirigent on Risto Joost. Küsisime Heliloojate Liidu esimehelt Märt-Matis Lillelt mõned küsimused juubeli ja juubilari kohta.
Miks just need teosed said juubelikontserdi programmi valitud ja ehk mõne sõnaga ka neist ja nende tähendusest?
Kuna tegemist on avakontserdiga tervele juubelikontsertide sarjale, siis lähtus kavavalik laiemast nägemusest. Eesmärk on pakkuda ja mõtestada lahti seda väärtuslikku, mida Heliloojate Liidu liikmed läbi aegade loonud on. Kusjuures me ei ole tahtnud ainult piirduda muusikaga - iga kontserdi eel oleme kutsunud rääkima mõne eesti juhtiva mõtleja ja kultuuriteoreetiku, kes annaks laiema raamistiku nii meie liikmete loomingule, kui ka nende rollile kultuuripildis ühiskonnas. Avakontserdi eel peab ettekande Mihhail Lotman.
Mis kavavalikusse puutub, siis loomulikult on häid eesti heliloojaid ja nende poolt loodud suurepäraseid teoseid palju rohkem kui üksikutesse kontsertidesse ära mahub. Avakontserdi koostamise peamisi lähtekohti oli pakkuda sümfoonilist loomingut väga erinevas võtmes ja erineva nurga alt. Seda seepärast, et sümfoonia on kindlasti üks esinduslikumaid ja sisutihedamaid muusikavorme üldse; ning meie liikmete panus selle vormi mõtestamisel on olnud märkimisväärne. Kõik need kolm heliloojat on ühed eredamad ja olulisemad esindajad.
Miks heliloojal on Heliloojate Liitu vaja?
Nojah, see taandub natuke küsimusele, mida üldse inimesele vaja on? Samahästi võiks ju küsida ka et miks on inimesel kultuuri vaja. Erinevalt nõukaajast Heliloojate Liit enam erilisi hüvesid - nagu korterid ja autoostuload - ei jaga. Samas on praktiliselt kõik tegutsevad professionaalsed eesti heliloojad meie liikmed, kusjuures ka ka noorte osakaal nende hulgas on märkimisväärne. See näitab midagi. Ma arvan, et inimesele on loomuomane määratleda iseenda identiteeti kuulumise kaudu.
Aga sellise eksistentsialistliku mõõtme kõrval on muidugi oluline ka praktiline pool - Heliloojate Liit tegutseb väga laias mõttes selle nimel, et tagada heliloojate loomingule ja loometööle võimalikud soodsad tingimused. See tähendab muuhulgas pidevat suhtlemist muusikute, kultuuriministeeriumi, teiste loomeliitude, poliitikute ja laiema üldsusega. Ju siis oleme suutnud selle ülesande kõrgusel olla.
Olete olnud aprillist EHL-i juhina ametis. Millised on olnud töövõidud?
Ma ei tahaks küll võitudest rääkida - see on minu jaoks natuke liiga eelmise ajastu kõlaga sõna. Aga kindlasti on üks olulisemaid asju, mille üle rõõmu tunda, seesama kontserdisarja toimumine. Rahastuse leidmine ei ole olnud lihtne ning teatud määral on meil vaja selle nimel veel tööd teha. Aga suurtes joontes on asi käima läinud.
Väga hea meel on selle üle, et meie head muusikutest ja muusikainstitutsioonidest partnerid on meiega kaasa tulnud. Kõik kontsertid toimuvadki koostöös mõnega neist. Avakontserdil on selleks Tallinna Filharmoonia. Hea meel on ka selle üle, et mitmed olulised intellektuaalid ja teiste valdkondade kultuuriinimesed on olnud nõus meie kontsertide eel rääkima tulema.
Mis ametis muret teeb?
Raske on isegi nii laias laastus midagi öelda. Kui on mingid probleemid, siis nendega tegelemine on olnud väga konkreetne ülesanne. Siiamaani midagi otseselt kaelamurdvat ei ole olnud.
Mis ametis rõõmu teeb?
Rõõmu teevad väga mitmed asjad. Juba see jutuks tulnud kontserdisari. See, et Muusikaaakadeemia lõpetajate avaldused meie liikmeks saamiseks jõuavad meieni päris kiiresti. Hea meel on ka koostöö üle teiste muusikaühingute ja kultuurivaldkondadega ning nendepoolne huvi meie tegemiste vastu.Võib-olla kõige rohkem rõõmu, et nii Eestis kui välismaal olen tunnetanud pidevalt, et see millega meie liikmed tegelevad, on inimeste jaoks väärtuslik ja oluline. See kinnitab, et muusika ja muusikalooming on kindlasti üks Eesti kultuuri säravamaid ja esinduslikumaid osi.