Läks nii, nagu eksperdid ennustasid. «Mandariinid» jäi ööl vastu esmaspäeva Kuldgloobuseta, aga seda ei võitnud mitte kindlaks favoriidiks peetud Poola film «Ida», vaid hoopis Vene film «Leviaatan».
Sisuturundus
Samahästi kui võitja
12. jaanuar 2015, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üllatus? Kindlasti, koguni üks tänavuse tseremoonia suuremaid, nagu kirjutasid Variety ja Indiewire, ja viimane kuulutas, et see võib olla endeline, igal juhul kaardipakki segav: neljal viimasel korral on Kuldgloobuse võitnud film – «Taevariik» (Taani), «Lahkuminek» (Iraan), «Armastus» (Austria) ja «Kohutav ilu» (Itaalia) – saanud hiljem ka Oscari.
The Guardian aga torkas: ««Leviaatan» on väga hea film. «Lahutuskiri: Viviane Amsalemi kohtuprotsess» parem. «Vääramatu jõud» veel parem ja «Ida» kõige parem, peaaegu meistriteos. Imelik võit.»
«Mandariine» leht ei maininud, ja põhjusi võib olla kaks: see pole seda väärt või on lihtsalt nägemata. Tõenäoliselt siiski viimast: viiest Kuldgloobuse nominendist on just Eestit esindav film siiani kõige väiksema rahvusvahelise levikuga.
Pildile ei mahtunud Zaza Urušadze, Lembit Ulfsak ja Ivo Felt ka telekanali NBC kolmetunnise ülekande ajal, aga sellelgi on põhjus – uhkete tualettide ja üldtuntud staaridega juba ei võistle –, küll aga klõpsisid neist punasel vaibal pilte teha Reutersi ja AFP fotograafid.
Tseremooniat ennast võeti Feldi sõnul pingevabalt. «Me teadsime, et meil on mingi võimalus, aga mitte väga suur. Kuulujutu tasemel räägiti, et võidab «Ida». Natuke väiksem šanss olevat meil või siis Iisraeli filmil. Aga ega me ennast üle ka ei hinnanud. Vaat Pawel (Pawlikowski, «Ida» režissöör – T. T.) on küll väga pettunud, võin ma öelda,» ütles Felt.
PÖFFi juht Tiina Lokk seevastu põrutab: «Pole vaja selga küüru tõmmata, meil oli reaalne võimalus võita. Ja kahju, et me ei võitnud. Meil oli väga hea film, mida on professionaalselt arendatud ja turundatud ja mille taga on paljude inimeste pikaajalise ja suure töö tulemus. Lihtsalt sellel tasemel, kuhu «Mandariinid» on välja jõudnud, ongi maailma esiots enam-vähem võrdne, ühel päeval hüppab üks paremini, teisel teine – neid subjektiivseid faktoreid, mis mõjutavad, võib olla väga palju. Igal juhul tasub eestlastel sama palju rõõmustada või kurvastada nagu Gerd Kanteri soorituste üle.»
Ka Hollywoodi välisajakirjanike ühingu mitteingliskeelsete filmide komitee esimees Sergei Rahlin ütleb, et ilma igasuguse üllatuseta võinuks Kuldgloobuse võita ükskõik milline film viiest, sest tänavune konkurss oli ebatavaliselt tugev, mida tõestab kasvõi see, et neljal linateosel, sealhulgas «Mandariinidel», on reaalne võimalus jõuda ka Oscari nominatsioonini.
«Olles ise pärit Lätist, olen ma uhke, et teie, eestlased, ei leiutanud mitte ainult Skype’i, vaid oskate teha ka selliseid filme, tänu millele Eesti, aga ka Baltikum tervikuna satub meelelahutustööstuse maailmakaardile,» sõnas ta.
Juba neljapäeval kuulutab Ameerika filmiakadeemia välja viis Oscari nominenti. Võimalus nende sekka jõuda on fifty-fifty. «Kui välja jääme, siis napilt, kui sisse saame, siis samuti napilt,» ütles Felt.