Tartu Ülikooli kunstimuuseum kutsub ekslema nostalgilisse skulptuurimetsa

Skulptuurimets Tartu Ülikooli kunstimuuseumis

FOTO: Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Alates 14. jaanuarist saab Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näha erakordset väljapanekut kipsskulptuuridest, mis viimati oli selles mahus avalikkusele nähtav möödunud sajandil.

„Skulptuurimetsa idee sai alguse praktilisest vajadusest. Hoidlas algas remont, mistõttu pidime kipsskulptuurid sealt välja kolima. Otsustasime anda külastajatele võimaluse näha kunstimuuseumit sarnaselt, nagu see oli sadakond aastat tagasi. Toonast muuseumi iseloomustas tihe ekspositsioon, kus vaatamiseks oli väljas pea kõik muuseumis leiduv,“ räägib Tartu Ülikooli kunstimuuseumi antiigikogu hoidja Jaanika Anderson.

Kipsikogu võib näida veidra muuseumivormina, sest mitte miski pole valandikogus originaal, vaid tegemist on antiikskulptuuride järgi tehtud identsete koopiatega. 19. sajandi teisel poolel said parimat osa antiikskulptuuridest esitlevad valandikogud väga populaarseks ja neid oli pea kõikide Euroopa ülikoolide juures. Ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumi mitmekesist valandikogu kasutati õppematerjalina nii erinevates antiigiteemalistes kui ka kunstiajaloo loengutes.

19. sajandil hariduselus olulist rolli täitnud kipskujud läksid 20. sajandil koos klassikaliste iluideaalidega moest ning paljud kogud jäid unarusse, hävisid või pagendati keldritesse kui „valged kummitused“. Viimastel aastatel on Euroopa kipsikogusid aga taas hindama hakatud.

Kõiki lasteaia- ja koolirühmasid ootab Tartu Ülikooli kunstimuuseum antiikkunstiprogrammi maalima, meisterdama, antiikaja laste mänge mängima ning tutvuma kreeka kultuuri ja igapäevaeluga.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles