Peeter Vähi uudisteose maailmaesiettekanne MustonenFestil

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Vähi
Peeter Vähi Foto: Kuvatõmmis

5. veebruaril toimub Estonia kontserdisaalis MustonenFesti raames Peeter Vähi teose „Violet Winds” esiettekanne, mida esitavad maailmakuulus Raschèr Saxophone Quartet, Klaaspärlimäng Sinfonietta ja dirigent Andres Mustonen.

Samal kontserdil esineb lisaks saksofonikvartetile legendaarne pianist Paul Badura-Skoda Viinist, kes esitab koos Rostislav Krimeriga W. A. Mozarti Kontserdi nr 10 Es-duur kahele klaverile ja orkestrile. Neljapäevase kontserdi „kvintetile“ koosseisus Mozart – Vähi – Badura-Skoda – Krimer – Mustonen on Tallinna kontsert kauaoodatud loominguline taaskohtumine. Aasta tagasi salvestati Leedus album „Resurrection of Mozart“ (ERP, 2014) koos Leedu ja Läti muusikutest moodustatud sümfooniaorkestriga. Plaadi keskseks teoseks oli just Mozarti Kontsert Es-duur, kuid erinevalt tänasest oli Peeter Vähi „kvinteti“ koosseisus plaadiprodutsendi rollis.

Kontsert „Violet Winds” kuulub Eesti Kontserdi Composer-in-Residence ehk esindushelilooja programmi. Oktoobrist 2014 kuni oktoobrini 2015 on Eesti Kontserdi esindushelilooja Peeter Vähi. Nimetatud perioodi jäävad Vähi neli autorikontserti sarjas „Helilooja Eestimaale”, kontserdisarja „Müstilised kõlad” kureerimine. Tulemas on vokaal-instrumentaalse suurvormi „Ülim vaikus” ettekanne Suure-Jaani Muusikafestivalil.

„Pealkirja „Violet Winds” säilitaksin meelsamini tõlkimata, sest ingliskeelsel sõnal „violet” puudub teose kontekstis sobiv eestikeelne vaste. Iga muusikateose aluseks on mingi idee: selleks võib olla kirjanduslik tekst, meloodiakäik, harmooniline järgnevus, rütmimuster, kõlakombinatsioon. „Violet Winds” on saanud inspiratsiooni väga konkreetsest visuaalsest unenäolaadsest kujutluspildist, mille keskmes olid tõepoolest lillakad-violetsed õhuvood,” kirjeldab Peeter Vähi teose sünnilugu.

„Nagu Jules Verne’i tegelaskujud liiguvad ühest romaanist teise, või nii nagu pea kõik Honoré de Balzaci teosed võiks koondada ühise koondpealkirja alla, nõnda ei pretendeeri ka „Violet Winds” iseseisvale eksistentsile. Teadlikult on sellesse sulandatud meloodiakäike varasemast loomingust, muutes teose üheks „ehitusplokiks“ mu loomingulises „ehitises“,” selgitab Vähi teose konteksti.

Peeter Vähi aastase Eesti Kontserdi residentuuri tuuma moodustavad kaks uudisteost. Helilooja ja kontserdiorganisatsiooni vaheline koostöö kulmineerub oktoobris Vanemuise kontserdimajas, Estonia kontserdisaalis ja Leipzigis ligi tund aega kestva teose „Müstilisel Kaydara-maal” esiettekannetega. Tegemist on Aafrika päritolu eepilise initsiatsiooniriituse põhjal loodava oratoriaalse suurvormiga lugejale, kolmele vokaalsolistile, kahele koorile ja sümfooniaorkestrile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles