Ajatu lugu, mis läheb vaatajale hinge

Merilyn Merisalu
, TÜ teatriteaduse magistrant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noore Andrese osas on Veiko Porkanen (paremalt), Sauna-Madist ja veel kolme tegelast mängib Riho Kütsar ning Krõõta kehastab Kärt Tammjärv.
Noore Andrese osas on Veiko Porkanen (paremalt), Sauna-Madist ja veel kolme tegelast mängib Riho Kütsar ning Krõõta kehastab Kärt Tammjärv. Foto: Gabriela Liivamägi

Vanemuise teatri uus lavastus «Meie oma tõde, meie oma õigus» toob vaataja ette ajatu loo eestlaste armastusest ja tööst ning sellest, miks teist tehes esimest ära unustada ei tohiks.

Suurem osa lavastusest keerleb tammsaarelikult töö ümber. Noorel Andresel (Veiko Porkanen) nagu muid mõtteid peas ei olekski. Isegi Krõõda (Kärt Tammjärv) ilu, mis muidu liigagi jutukal naabrimehel sõnad suust viib, jääks tal nagu märkamata.

Õnneks ei ole töö, millest Vargamäe Andres kogu aeg räägib, Tanel Jonase lavastuses sisu mõttes sugugi põhiline. Seda näitavad ilmekalt vana Andrese (Aivar Tommingas) kommentaarid noorpõlve mälestustele.

Tema ja kadunud Krõõda kommentaarid on dramatiseerija Urmas Lennuki oluline lisandus Tammsaare tekstile. Need lisavad lavastusele oma maailma, mis on täis siiraid emotsioone ning elutarkust, millest õigel hetkel kahjuks vajaka jäi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles