Tiit Palu: teater ei ole alati ühesugune ja kutsub esile ka erinevaid mõtteid

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemuise draamajuhi ja lavastaja Tiit Palu selja taga suure maja fuajees on nii vanade kui ka uusimate lavastuste, muu hulgas Sofi Oksase «Kui tuvid kadusid» plakatid. Mõni plakat on sellisegi lavastuse kohta, mis ei ole veel vaatajate ees käinud.
Vanemuise draamajuhi ja lavastaja Tiit Palu selja taga suure maja fuajees on nii vanade kui ka uusimate lavastuste, muu hulgas Sofi Oksase «Kui tuvid kadusid» plakatid. Mõni plakat on sellisegi lavastuse kohta, mis ei ole veel vaatajate ees käinud. Foto: Margus Ansu

Märts on teatrikuu, mille lõpus jagatakse Eesti teatriliidu aastaauhindu. Võimalike saajate hulka on nimetatud ka vanemuislasi. Küsimustele sellel ja teistelgi teemadel vastab Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kes saab ühtlasi võimaluse kommenteerida oma uusima lavastuse, Sofi Oksase «Kui tuvid kadusid» kriitikat.

Tegime suure ja selge traditsioonilise teatrikeelega lavastuse. Lavastus on tõsine,  postmodernsete viguriteta, sest ka teemad on tõsised, neid ei tohi naljaks pöörata. Selline teater on alati haavatav. Selles mõttes võis oodata erinevat kriitikat, nagu ongi juhtunud. Teater ei ole alati ühesugune, teater on erinev ja kutsub esile ka erinevaid mõtteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles