Ajarefrään ehk austus kaduva vastu

Helle Laasi jaoks on nukud püha ja seda ülevat tunnet saab kogeda iga vaataja, kes näeb nukku Helle käes. Foto: Sander Põldsaar

«Ajarefrään» on meelitanud nukuteatrisse tavapärasest erineva publiku. Keskealised ja mõned lausa hallipäised lapsed ootavad ärevil oma lapsepõlvekangelast ning kui Helle Laas astub rambivalgusesse ja tervitab rõõmsameelselt vanu tuttavaid, kilkab publik vastu «Tere!». Kõige hämmastavam selle lavastuse puhul on see energia, millest Helle pakatab ning mis etenduse käigus  üles-alla, paremale-vasakule põrkama hakkab.

Tabasin end korduvalt mõttelt: oh, mis naine, mis energia, milline jõud! Ta võib mängida plikatirtsu, moodsat daami, külamutti, poisiklutti või litsi ning igasse rolli suhtub ta austuse ja absoluutse tõsidusega.