Vajatakse stripparit, aga neiu breigib

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15-aastane Mia (Katie Jarvis) on probleemne teismeline, kes leiab lohutust tantsimisest.
15-aastane Mia (Katie Jarvis) on probleemne teismeline, kes leiab lohutust tantsimisest. Foto: Kaader filmist

Mida kujutab endast akvaarium? Kõigepealt on kirjud kalad – koduloomad, kellega ei pea jalutamas käima – levinumaid kompromisse eluetapil «Tahaks kutsikat või kassipoega!». Sellega on vist kokku puutunud küll kõik, kellel kodus väikesed lapsed. Aga see on ka vetikate rahustav õõtsumine, mis soosib mediteerimist. Puhas ilu, mis muud (muidugi tingimusel, et akvaariumi eest hoolitsetakse vastavalt)!



Inglanna Andrea Arnoldi filmis «Akvaarium» on sellist ilu vähevõitu, ehkki kõik on suhtumise küsimus. Kaks inimest vaatavad maha. Üks näeb poriloiku, teine tähti, mis peegelduvad loigus. Sam Mendes on «Tabamatu iluga» (American Beauty) tõestanud, et ilu võib tahtmise korral näha igal pool – surnud linnus, tulekeerises tantsisklevas kilekotis või hoopis veidravõitu naabritüdrukus.

Midagi revolutsiooniliselt uut «Akvaarium» vaatajale ei näita. Seilame, teame. Leida Laiuse ja Arvo Iho «Naerata ometi», Vassili Pitšuli «Väike Vera», aga ka nüüdisaja ühe kõmulisema vene naisrežissööri Valeria Gai Germanika «Kõik surevad, aga mina jään».

Teismelise äng

Kulunud Pammy välimusega, kuid ikka veel suhteliselt kobe üksikema, kaks last, kes segavad isiklikku elu elamast ja kellest tahaks juba kiiremini lahti saada, väsinud munitsipaalelamine mingis linnakeses Essexi kandis, Londonist ida poole. Meie mõistes vist midagi Kopli (liinide) sarnast.

Vanem tüdruk – klassikaline probleemne teismeline. Ei saa öelda, et täielik mõrd – nooremat, umbes kümneaastast õde armastab siiski, ehkki sõimab teda ema eeskujul kõikvõimalike roppude sõnadega. Noorem õde veedab aga sõbrantsiga aega suitsetades, siidrit libistades ja arutades, millised värdjad on ikka need rikkad, keda telekas parajasti näidatakse.

Akvaariumis asjatab mingi loomake – vist ainuke ühisjoon, mis rikkaid värdjaid ja mittetöötavat vaest seob, mõlemal on koduloomad. Välja sellest akvaariumist naljalt ei pääse, tee mis tahad, seinad on liiga libedad.

Vanema tütre Mia (Katie Jarvis) jaoks on ainuke kirg ja lohutus tants. Enda arust tantsib ta hästi. Kas seda arvaks ka «Tantsi, kui oskad» žürii, kahtlen, aga peaasi, et peategelasele endale meeldib. Näed vaeva, harjutad mahajäetud korteris, kuid keegi ei tee pai ega ütle, kui lahe ja ilus sa oled. Mitte keegi, kuniks pereema ei too majja «teda».

Täitsa sümpaatne mees, Connor (Michael Fassbender) nimi, suhtub lastesse hästi, viib terve vahmiili grüünesse ja ema saab ka igati rahuldatud. Ka vanema tütrega nahistatakse vaikselt. Ei, ei olnud mingit vägistamist, Eestiski on seksuaalelu alustamise seaduslikuks alampiiriks 14 eluaastat, mis siis sellest, et mees on 30ndates (ja pole sugugi vaba ja ema pole ainuke «konkurent»), aga Mia vaid 15.

Elu on lits

Film ei ole Hollywoodi oma, klassikalist õnnelikku lõppu ei tule, kuid valgust tunneli lõpust siiski paistab. Ei, ema ei lõpeta tripsutamist, Mia ei naase korraliku õpilasena kooli. Finaalis kõlab räppar Nasi pala «Life’s a Bitch and Then You Die» – elu on lits ja siis sa sured.

Film võiks olla kohustuslikuks vaatamiseks neile lastele ja teismelistele, kes löövad vanemate armastuses kahtlema, kui nood keelduvad esimesel nõudmisel ostmast järjekordset Lego, Hello Kitty pinalit või ei luba koolitükkide tegemise asemel minna Viru keskusesse tšillima ja hängima.

Vaadake film ära ja ütelge isale või emale aitäh. Täitsa tõsiselt!

Uus film kinolevis
«Akvaarium»

Stsenarist ja režissöör Andrea Arnold
Suurbritannia 2009
Alates 17. septembrist Tallinna ­kinos Artis

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles