Naised on huvitavad siis, kui neil on minevik. Mehed siis, kui neil on tulevik. See üsna levinud väide ei pea iirlanna Róisín Murphy puhul paika. Tema on minevikuga naine, kellel on tulevik.
Post-triphop-duo Moloko kunagine liige, kelle kontos on kaks väga kvaliteetset sooloalbumit. Möödunud aastal tegi ta suurepärase EP «Mi Senti», see oli itaaliakeelne, mis siis et ta tegelikult sõnagi itaalia keelt ei räägi. Seda EPd tema ametliku diskograafia hulka millegipärast ei loeta, seni viimane stuudioalbum «Overpowered» ilmus 2007. «Hairless Toys» on inspireeritud Jennie Livingstoni klassikalisest dokumentaalfilmist «Paris Is Burning» ja uitab kusagil tumeda varjundiga electropopi ning kirgliku eksperimentalismi vahel. Róisín Murphy imago on varieerunud beibest femme fataleʼini. Tema sametine kontraalt on mõnusa igavikulise ja salapärase, kohati pahelisevõitu tämbriga, meloodiad äärmiselt huvitavate käikudega, saund pärit kusagilt 80ndate põrandaalusest LGBT-diskost. Mingis mõttes väga otsekohene ja selgepiiriline, kuid samas sügavate allhoovustega siiras, põnev ja lihtsalt ilus plaat.
