Suures osas eesti rahvuskultuuri õpetamise ja kaitsmisega tegeleva Viljandi kultuuriakadeemia uueks juhiks kandideerib kaks meest, kellest üks pole Eestis elanud ega räägi riigikeelt.
Kultuuriakadeemia juhi valikul jäid sõelale eestlane ja hispaanlane
3. juuni 2015, 07:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaanlane Iñaki Sandoval Campillo küll eesti keelt ei oska, kuid sellega on akadeemia praeguse juhi Anzori Barkalaja sõnul lood nii ja naa. Juttu on olnud õppekavade jaotamisest, mille üks tunnus on ingliskeelne õppekava, ning selles mõttes tuleksid ingliskeelne juht ja korraldus ainult kasuks. Barkalaja lisas, et piisavalt haritud ja andekas inimene suudab keele ruttu ära õppida. «Mina ise õppisin kolme kuuga.»
Nagu Barkalaja ütles, on nüüd vaja valida, kui palju võtta riski ja kui palju minna kindla peale.
Kogemused kogemuste vastu
Kultuuriakadeemia direktoriks kandideerib ka Garri Raagmaa, kes on lõpetanud Tartu ülikooli geograafia instituudis majandusgeograafia magistriõpingud ja saanud doktorikraadi inimgeograafias. Tema märkis, et enne 22. juunit ta teemat eriti kommenteerida ei tahaks. Raagmaa rääkis, et regionaalse arengu ja innovatsiooni teema hakkas teda huvitama juba ligi 20 aastat tagasi pärast kohtumist professor Peter Maskelliga. Kõrgharidusasutuste roll regionaalses arengus, eriti just maapiirkondades, on teda huvitanud kogu senise tööelu.
Ilmselt oma tausta tõttu kutsuti Raagmaa Pärnusse, kus temast sai 2001. aastal kolledži direktor. «Töötasin seal kaks perioodi, 2009. aastani,» ütles ta ja märkis, et nüüd kutsuti teda Viljandi kultuuriakadeemia juhiks kandideerima.
Pärast Pärnus töötamist valiti Raagmaa Tartu ülikooli geograafia osakonnas regionaalplaneerimise dotsendiks. Geograafide juures tegutses ta ka enne Pärnusse minekut.
Iñaki Sandoval Campillo on hispaanlane, kel on ette näidata klassikalise klaveri õpingud Hispaanias Barcelonas ja džässmuusika õpingud USA-s Bostonis. 2002. aastal sai ta muusikaalase magistrikraadi Las Vegase Nevada ülikoolis ning 2013. aastal anti talle Barcelona autonoomses ülikoolis doktorikraad kunstiajaloos ja muusikateadustes.
Kogemustega juht kunstide valdkonnas, pedagoog, pianist ja helilooja Iñaki Sandoval Campillo töötab praegu Barcelona Liceu konservatooriumis magistriõppe dekaanina ja džässmuusika osakonna direktorina. Kultuuriakadeemia juhtimine oleks talle oma sõnul hea proovikivi. Campillo lisas, et siinse rahvaga on ta juba kohtunud ning Viljandi tundub kultuuriliselt elav ja aktiivne paik.
«Akadeemial on kogukonna säilitamises ja traditsioonilise rahvuskultuuri igapäevaellu toomises tähtis osa,» lausus Campillo ning lisas, et on pärit Põhja-Hispaaniast, mille kultuur ja traditsioonid on Eesti omadega sarnased. Samuti arutles Campillo, et akadeemia kaudu võiks viia nii tänapäevast kui traditsioonilist kultuuri Eestist välja ja teha veel rohkem koostööd teiste riikidega, et meelitada uusi õpilasi ja töötajaid rahvusvahelisel tasemel.
Anzori Barkalaja, kes vastutab valikuprotsessi õiglase kulgemise eest, märkis, et mõlemad kandidaadid on juba Viljandi kultuuriakadeemia rahvaga kohtunud ja ühtlasi ootab ta, et 8. juuni debatt toob rohket osavõttu ja küsimusi.
Kunst versus regionaalne areng
Kaks kõnealust kandidaati on Anzori Barkalaja sõnul vaieldamatult väga head, kuid erinevad. «Siin ongi valimiskogul tükk tegemist, et nuputada, mida eelistada,» nentis ta.
Iñaki Sandoval Campillo puhul mängib rolli kunstivaldkonna seestpoolt tundmine ja seda eriti seoses asjaoluga, et nii Tartu ülikoolis kui Eestis tervikuna on rahvusvahelistumine üks trumpässasid. «Siin on kahtlemata sellel kandidaadil ette panna tugev positsioon,» lausus Barkalaja.
Garri Raagmaa peamise trumbina ei toonud Barkalaja välja mitte Pärnu kolledži juhtimise kogemust, kuivõrd seda, et too on ühe juhtiva regionaalse arengu ekspert. «Kõiges selles, mis on Eestis suur probleem, nagu ääremaastumine ja inimeste väljavool, on ta nii uurinud kui tutvustanud toimivaid mudeleid ja tegelikult olemegi kogu minu juhtimise ajal rakendanud Raagmaa mudelit.»
Valimiskogul tuleb otsus teha akadeemia direktori ametikohale kandideerimise ajal saadud maksimaalse info põhjal. Kokku laekus kultuuriakadeemia direktori kohale neli avaldust. Anzori Barkalaja tähendas, et kõik olid väga väärikad soovijad ja tema oleks nad kõik valimiskogu ette lubanud, aga ainult kahel oli nõutav doktorikraad.