Jaan Malin kirjutas Miliuse mälestuseks luuletuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÄRAAETUD JALGRATAS
Jalgratta väljanägemine
peab olema viimase peal
ka siis, kui sõidad äärelinna
kohvikusse piipu tegema.
Sa armud ikka uuesti ja uuesti
puhtaimal kombel,
mis inimkonnas kunagi hõljunud.
Sina kaupled võimalust anda
rohkem, kui sul on anda.
Ahi susiseb ja visiseb,
müürid lõhuti maha.
Suitsu veel tuli,
isegi mõned söed miilasid
(miilang).
Omal ajal võtsid sa viida viida järel
(teeservad olid neid täis?),
kuid siis hakkas koitma,
et vabadusele
viib lähemale,
kui korjata üles teed.
Sa korjasid. Neid
polnud küll kuhugi panna,
aga nad tõid kellegi juurest.
Jalgratta kumm säras peaaegu endiselt,
aga raam purunes.