Kuhu tüürid, eesti nüüdisaegne visuaalne mõtlemine?

Rebeka Põldsam
, kunstikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lilian Mosolainen- Konkubiin
Lilian Mosolainen- Konkubiin Foto: Mihkel Maripuu

Mis on tänapäeva kunstniku roll 21. sajandi Eestis? Kas kunstnik on intellektuaal ja avaliku elu tegelane, ühiskonna üle mõtlev lisandväärtuste looja ja ühiskonna mõtestaja? Või hoopis ullike veidi umbses üksildases katusekambris, kuhu on mõnus sekeldustest tulvil maailma eest pageda ja vorpida pilte, mis väljendavad segaduses sisemust ja muudavad toa niisama rõõmsamaks?

Mis elustiil see kunstitegemine selline on? Mida oodata kunstnikelt riigis, kus kunstiturg on tagasihoidlik ja kultuuriinimestel sotsiaalseid tagatisi sama hästi kui pole, miska pole meie ühiskondlik roll neoliberaalses loogikas kuigi tõsiseltvõetav?

Kevad tuleb Tallinna kunstiasutustes ikka samamoodi. Köler Prize ja siis EKA lõpunäitus TASE ja teised aastalõpu näitused ja siis Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus Tallinnas. Köler Prize’i eesmärk on tõsta kaasaegse kunsti prestiiži, eksponeerides häid tavasid järgides kaasaegset kunsti kas intellektuaalsel, tehnilisel või teinekord mõlemal tasandil viljelevate kunstnike loomingut.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles