Tartus näeb Suurt Peetrit ja Väikest Peetrit

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suur Peeter ja Väike Peeter» (1963), illustraator Lüüdia Vallimäe-Mark.
«Suur Peeter ja Väike Peeter» (1963), illustraator Lüüdia Vallimäe-Mark. Foto: Repro

Kunstiühing Pallas avab teisipäeval, 14. juulil Tartu linnamuuseumis silmapaistva maalija ja raamatugraafiku Lüüdia Vallimäe-Margi (1925-2004) illustratsioonide väljapaneku «Suur Peeter ja Väike Peeter».

Vallimäe-Margi kujundatud lasteraamatuid on küll ainult kaksteist, aga see-eest esindavad need näituse koostaja Enn Lillemetsa hinnangul meistriklassi. «Tegu on mitte üksnes paljude kõige erinevamas eas lugejate lapsepõlve lemmikraamatutega, vaid ka hääde näidetega sellest, millise taseme, pühendumise ja loomingulisusega on võimalik teostada taolist tellimustööd, tõustes kunstnikuna lugude ja laulude kaasautoriks,» kirjutab Lillemets näituse tutvustuses.

Vallimäe-Margi raamatud on teostatud suuresti 1950. aastate lõpust 1970. aastate alguseni. Neis kohtab peent stilisatsiooni ja katsetamist eri tehnikatega, perfektset joonistust ja ruumimõjulist värviseadet ning põnevaid seoseid kunstniku vabaloominguga.

Muinasjuttude ampluaa on lai. Hommikumaa ornamentide hõllandus (tadžiki rahvajutt «Tohiir ja Zuhroo», usbeki lugu «Kolm arbuusiseemet») vaheldub meie oma talupoegliku rustikaalpoeetika (Juhan Kunderi «Suur Peeter ja Väike Peeter», Friedrich Reinhold Kreutzwaldi «Kullaketrajad») ja Kesk-Euroopa ruumimüstikaga (vendade Grimmide «Lumeeit»). Sisenemised eri autorite lüürilistesse fantaasiamängudesse muutuvad järjest külluslikumaks (Kalju Kangru «Hajameelne tramm», Samuil Maršaki «Kaksteist kuud», Raimo Männise «Poiss ja kuu»), tipnedes Lillemetsa hinnangul Ellen Niidu «Midrimaaga».

Samuti on Vallimäe-Mark palendanud mõned aimeraamatud ja luulekogud. Mitut tema kujundust on auhinnatud kaunimate raamatute konkurssidel. Eksponeeritud teosed pärinevad Tallinna ja Tartu erakogudest ning Tartu Kunstimuuseumist, raamatud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogust.

Tartus sündinud ja surnud Lüüdia Vallimäe-Mark sai kunstihariduse Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis aastail 1943-1949 peamiselt Ado Vabbe, Elmar Kitse ja Juhan Nõmmiku juhendamisel. Ta kuulus meie esimesse sõjajärgsesse mitteametlikku kunstirühmitisse, 1960. aasta rühmitisse, mille näitust «Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster» võis näha hiljuti Kumus. Aastast 1957 oli Vallimäe-Mark kunstnike liidu ja aastast 1992 Kunstiühingu Pallas liige.

Näitus jääb avatuks 3. oktoobrini. Tegu on 13. väljapanekuga kunstiühingu Pallas ja Tartu linnamuuseumi koostöös 2001. aastal sündinud sarjas «Tundmatu Pallas».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles