Näitleja ainsad abivahendid on suur veepudel ja poksiringi mastaabile kohane valge käterätt higi pühkimiseks, üürikesi hingetõmbepause võimaldavad videopäevikute sissekanded, mis lavastatud Vadiliku nappusega ning lisavad malbet sürrealismi.
«Ma olen Ivo Linna» näib esmapilgul tüüpiline stand-up komöödia, aga on komponeeritud Urmas Vadi moodi. Raivo E. Tamme monoloogis põimuvad näitleja enda kirevad elujuhtumused ja tema kui minategelase iidoli Ivo Linna värvikad pajatused. Ent nagu Vadi dramaturgiale tunnuslik, hakkab reaalsus oma raamidest välja murdma – jäägu iga vaataja enda otsustada, kus ja millal lõpeb tõelus ja algab luul või vastupidi.
