Häbi tunnistada, peaaegu oleks lugemata jätnud. Jutt algas mingite ürgsete metslaste eluolu kirjeldusega. Mispeale meenus läbini loll raamat «Võitlus tule pärast», kellegi belglase kirjutatud vist. Urr teab, miks seda kunagi loeti. Ju oldi kuskil maakohas, kus riiuleid reostavad sedasorti kraam ja igasugu Tarzanid Cartlandiga vaheliti. Et lihtsalt polnud miskit, hädaga loeb kurat kärbseidki.
