Jumalate koolitus

Tiit Tarlap «Äraneetute pärijad» Foto: Raamat

Häbi tunnistada, peaaegu oleks lugemata jätnud. Jutt algas mingite ürgsete metslaste eluolu kirjeldusega. Mispeale meenus läbini loll raamat «Võitlus tule pärast», kellegi belglase kirjutatud vist. Urr teab, miks seda kunagi loeti. Ju oldi kuskil maakohas, kus riiuleid reostavad sedasorti kraam ja igasugu Tarzanid Cartlandiga vaheliti. Et lihtsalt polnud miskit, hädaga loeb kurat kärbseidki.

Tõsi küll, kadunud Raivo Järvi joonistas kunagi Pioneeri, või oli see siis juba Põhjanael, kohutavalt nürist raamatust hiilgava koomiksi. Aga onu Raivo oligi pooljumal.

Vedas. Tubli Tiit Tarlap taipas lõppu kirjutada väikese nii-öelda seletuskirja. Nagu ameeriklastel ja inglastel tihti kombeks. Kust üldse mõte tuli, kes oli abiks, millisest raamatukogust või kust needusest miskit otsitud. Mis on iseenesest kena pruuk.