Meenutus: kuidas Georg Ots Estonia kommunistide koosolekut protokollis

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Georg Ots.
Georg Ots. Foto: Anton Mutt / ERR

Loe katkendit Kulle Raigi raamatust «Saaremaa valss. Georg Otsa elu». Kirjastus K&K.

Üks rohketest Georg Otsaga seotud lugudest on niisugune:

Georg Otsast saab kommunistliku partei liige 1946. Ta juhib Estonia parteiorganisatsiooni 1950 – 1951. On Stalini kõrgaeg. Valitseb koosolekute palavik. Ots protokollib koosolekuid. Neist protokollidest selgub, et ägedaimad sõnavõtjad on kaks primadonnat, Marta Rungi ja Olga Lund. Teatrilt nõutakse rooskavat enesekriitikat. Otsitakse patuoinaid. Üheks selleks tehakse Otsa kolleeg Georg Taleš. Too olevat naiste arvates rõõmustanud sakslaste tuleku üle, ei tegevat korralikult tööd, ei õppivat marksismi-leninimi õhtuülikoolis ega võtvat osa vabatahtlikest oktoobri- ja maidemonstratsioonidest. Kui üks naistest nõuab Talešilt selgitust tema paturegistrile, «jätkub Talešil söakust proua persse saata.»

Kulle Raigi kirjeldus Estonias ja kogu Eestis valitsenud selle aja õhustikust meenutab absurditeatri etendust, milles iga näitleja tahab esitada kandvat rolli. «Keskkomitee otsuseid tuleb lugeda mitte ükskord, vaid kakskümmend korda! Rohkem loenguid põllumajanduse kollektiviseerimisest!  Vene klassikat repertuaari! Muutkem eesti operett nõukogude operetiks.»  – niisugused on loosungid, mille väljaütlejateks on inimesed, kelle elu peamiseks sisuks peaks olema kunstilooming.

Rein Veidemanni arvustust Kulle Raigi raamatu kohta loe siit.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles