Sisuliselt kogu Eestis ilmunud ja meid puudutavat kirjanduspärandit hoidev Eesti Rahvusraamatukogu on sunnitud aastal 2015 kasutama igapäevases töös enam kui 30 aastat vana raamatulifti, mis on ohtlik nii trükistele kui töötajatele ja ähvardab iga hetk igaveseks seiskuda.
Rahvusraamatukogu raamatulift on projekteeritud ainulaadsena just raamatukogule ja kuskil mujal mõnd sarnast uunikumi ei leia. Ühtlasi on Eesti riik ainus, kus see Nõukogude Liidu ajal liiduvabariikide tarvis rajatud liftidest siiani töötab ja on seega täiesti ainulaadne.
«Sellel ainulaadsusel on aga ka oma hind,» tõdes raamatukogu kommunikatsioonijuht Terje Talv.
Nimelt on tegemist pidevalt läbi üheksa korruse üles-alla sõitva seadeldisega, mille liikuvatesse avadesse paigutavad trükiseid nii maa-alustel hoidlakorrustel kui laenutussaalides tegutsevad töötajad. Kuid lift on nii vana ja iganenud, et selle igapäevaseks tööshoidmiseks on palgal lausa eraldi tehnik.
Rahvusraamatukogus enam kui 20 aastat haldusjuhi ametit pidanud Mati Kibin meenutas, et siiani töös olev lift ehitati tõenäoliselt 1980. aastate lõpus ja oli üldse eelviimane omataoline, mis suures Nõukogude Liidus tehti.
«Kui mu mälu ei peta, siis leiutas selle lifti keegi Suhhanovi nimeline mees juba 1936. aastal ning toodeti neid Valgevenemaal Vitebskis,» ütles Kibin.
Mis puutub trükistesse, siis raamatute liftist kättesaamiseks on töötajad ise pidanud leiutama rullikutest ja nõukaaegsetest kontoritoolidest tehnoloogilise lahenduse, et säästa meie pärandi igapäevasest meetrisest lennust lihtsalt põrandale. Töötajaid varitseb aga alati oht jääda tähelepanematusest selle avaustesse lihtsalt kättpidi vahele.
Kunagi on raamatukogu valdusesse saanud teise sarnase lifti osad, mida selle asukohas kokku ei monteeritud. Neid varuosasid kasutatakse täna igapäevaselt, et lifti töös hoida. Kui lõppevad varuosad, siis lõppeb ka lifti tööiga.
Raamatukogu ise muidugi uunikumiga töötamisest väga vaimustuses ei ole. Kõik selle kasutajad peavad läbima eraldi raamatulifti ohutu kasutamise õppuse ja õnneks pole seni õnnetusi juhtunud.
«Uue lifti esitamine on juba aastaid olemas kultuuriobjektide investeerimiskavas, kuid seni ei ole see positiivset otsust saanud,» tõdes Terje Talv. «Uue lifti maksumust on täna keeruline prognoosida, kuid see algab 100 tuhandest eurost ja võib ulatuda 300 tuhande euroni.»
Talve sõnul on raamatulift selgelt vananenud ja amortiseerunud ning selle seiskumine on vaid aja küsimus. «Kui see peaks juhtuma, siis muutub võimatuks hoidlateavikute õigeaegne jõudmine lugejateni. Samuti ei ole lift sobiv suureformaadiliste trükiste - nagu ajalehed ja albumid – transportimiseks,» tõdes Talv.
Ministeerium: uuendame lifti kindlasti, kuid on suuremaid probleeme
Kultuuriministeeriumi kunstiväärtuste asekantsleri Tarvi Sits ütles olukorra kommentaariks, et ministeerium on Eesti Rahvusraamatukogu investeeringute vajadusega väga hästi kursis. Samas tõdes ta, et raamatulift pole kindlasti ainus kitsaskoht, mis vajab seal lahendust.
«Tuleb meeles pidada, et rahvusraamatukogu hoone - üks meie arhitektuuripärandi tippteoseid XX sajandist - ehitati kriisiajal tolleaegsete teadmiste ja võimaluste piires ning tolleaegesete ehitusmaterjalidega,» ütles Sits. «Järgmiseks aastaks oleme planeerinud toetada näiteks hoone elektrisüsteemi uuendamist, varasematel aastatel on panustatud hoone soojapidavuse parandamisele, samuti on korrastatud ventilatsioonisüsteemi lugemissaalides.»
Asekantsler tõdes, et rahvusraamatukogu hoone vajab lähiaastatel suuremat investeeringut, et luua tingimused, mis käivad ühte sammu kaasaja vajadustega ning tagavad meeldiva töökeskkonna nii raamatukogu kasutajatele kui ka töötajatele. Selleks on kavas lähiajal, veel sellel või järgmise aasta algul, tellida tehniline ekspertiis kogu Rahvusraamatukogu hoonele, mis oleks aluseks pikemaajaliste suuremahuliste investeeringute planeerimisel.
«Võimalik, et tehnilise ekspertiisi käigus selgub, et on otstarbekam kogu hoone korraga korda teha. Kindlasti saab uuendatud ka kõnealune raamatulift,“ kinnitas Sits.