Jäärad toovad PÖFFile Islandi hõngu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jäärad».
«Jäärad». Foto: Kaader filmist

Kahe lambakasvatajast venna keerulised suhted Islandi loodusvaadete taustal aitasid Grímur Hákonarsoni filmi «Jäärad» Lübecki Põhjamaade filmifestivali avafilmiks, pälvida seal Balti filmiauhinna ja kõige krooniks esitas Island selle ka mitteingliskeelse filmi Oscarile.

Just viimasel põhjusel ei jõudnud režissöör ise novembri alguses Lübeckisse, sest esitles filmi samal ajal Los Angeleses. Küll aga olid kohal näitlejad Sigurdur Sigurjónsson (Gummi), Theodór Júlíusson (Kiddi) ja Gunnar Jónsson (Grímur), lisaks produtsent Grímar Jónsson.

Ka PÖFFi kavas olev «Jäärad» räägib ühes väikeses Islandi orus elavast kahest vennast Gummist ja Kiddist, kes elavad kõrvuti taludes, kuid ei räägi teineteisega juba 40 aastat. Nad on pärinud oma vanematelt hinnatud lambakarja, kuid kui Gummi leiab venna lambalt raske haiguse sümptomid ja kõik lambad orus hukatakse, muutuvad suhted vendade vahel veelgi pingelisemaks.

Produtsent Grímar Jónsson tunnistas, et ei teadnud enne filmi tegemist lammastest kuigi palju, olgugi et Islandil on vaid 320 000 inimest ja lausa 800 000 lammast. «Lambad jooksevad Islandil terve suve vabalt ringi, tekivad suured karjad ja karjainstinkt, teisi nii ohtlikke loomi meil polegi,» ütles ta naljaga pooleks ja nimetas sobivate lammaste otsimist oma karjääri kõige huvitavamaks castinguks. «Avastasin, et lambad on nagu inimesed, neil on oma karakter.»

Tema sõnul tuli lambad valida võttepaiga lähedalt ja nii jäid sõelale ühe kena naise loomad, kes olid täpselt sama armsad nagu omanik. «Lambaid me ühest saare osast teise transportida ei tohi, sest kahjuks põhineb film tõsielulistel kogemustel: kunagi imporditud lammastega sisse tulnud surmav haigus on Islandil juba aastakümneid probleeme valmistanud,» lausus Jónsson. «Nii nagu filmis, leiti tänavu suvel haigus ühest orust ja kogu oru lambad tuli tappa.»

Gummi rolli mänginud Sigurdur Sigurjónsson lisas, et haigete lammaste tapmise hetk on sarnaselt filmis nähtavale ka elus väga raske. «See pole üldse ebatavaline, et lambapidaja kõigile oma loomadele nimed paneb, isegi kui karjas on paarsada looma,» ütles ta. «Meiegi õppisime loomi tundma ja juba mõne päeva pärast jooksid nad mulle nagu oma omanikule järele.»

Sigurjónsson on ennegi lammastega kokku puutunud, kui ta noorena kümmekond aastat suviti farmis töötas. Neid kogemusi pidas ta filmimisel väga oluliseks. «Lambad võivad muidugi olla ka agressiivsed, filmitegemise ajal puskisid nad mind mitu korda tagumikku.»

Kiddi rollis üles astunud Theodór Júlíusson ütles, et kuigi vaataja ei saagi päris täpselt teada, miks vennad juba 40 aastat omavahel rääkinud pole, jutustas režissöör neile paremaks sisseelamiseks, et isa polnud Kiddiga rahul, poiss lahkus 16-aastaselt farmist ja farm jäi Gummile. Ema palus aga surivoodil Gummit, et ta farmi oma vennaga jagaks.

Júlíussoni sõnul annab Islandi loodus küll filmile erilise ilme, kuid kahe venna konflikt on universaalne teema. «See on lihtne, aga tugev lugu, mis mind stsenaariumit lugedes kohe veenis,» lausus Júlíusson. «Ja film on muidugi Islandile tüüpiline, sest pea igal elanikul on kokkupuude lambakasvatuse või kalapüügiga, välja arvatud ehk meil, näitlejatel.»

Kõrvalosas Grimurit mänginud Gunnar Jónsson ütles, et talle oli suureks elamuseks filmida maal lammaste keskel. «Ma olen ise viie lamba uhke omanik, ostsin lambad tuttavalt farmerilt 20 aasta eest ja püüan neid ikka korra aastas vaatamas käia.»

Produtsent Grímar Jónssoni sõnul oli see, et just «Jääradest» sai Islandi Oscari-esitus, väga hea uudis. «Pärast seda, kui pälvisime Cannes´i filmifestivalil Un Certain Regardi auhinna, on «Jäärad» võitnud veel 13 preemiat ja me oleme selle müünud paljudesse riikidesse,» ütles ta.

23. novembril Viimsis ja 26. novembril Tallinnas

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles