Südamliku loo ja imeilusate lauludega «Heliseva muusika» esietendus läheneb vääramatu jõuga just nagu jõulud. Vahe on vaid selles, et jõuludeks tuleb asjaosalistel teha palju vähem proove kui muusikalitrupil.
Lavastaja tõstis häält vaid paar-kolm korda
15. november 2010, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virgemad meist alles valivad salme jõuluvanale esitamiseks, et hakata neid varsti prooviks vanematele ette lugema. Seevastu Richard Rodgersi igihalja muusikaga lavaloo proovid Vanemuises algasid juba oktoobri algul.
Esietendus on 27. novembril, jõulud on detsembri lõpus. Üks on aga jõulude ja «Heliseva muusika» puhul ühine – lapsed. Sest jõuluvana ümber on eelkõige nemad, nii nagu nad on ka oma isa, lesestunud erukapteni Georg von Trappi, ning lapsehoidjaks kloostrist saabunud Maria ümber.
Film pähe kulunud
Vanemuises valmivas lavastuses osaleb 19 last, kes mängivad kapteni järeltulijaid eri koosseisus. Friedricheid on kolm, Louisasid neli, Kurte kolm, Brigittasid kolm, Martasid kolm ja Gretleid samuti kolm. Kõige vanema lapse, 16-aastase Liesli osas on näitlejad Maarja Mitt ja Liisa Pulk.
Ühel eelmise nädala õhtul kogunesid nad kõik ja kogu ülejäänud muusikalitrupp esimest korda teatrisaali, et pärast proovisaalides harjutamist hakata kõige rahvarohkemat stseeni vormima.
Esimest korda tuli «Helisev muusika» Eestis vaatajate ette filmina 40 aastat tagasi. Tallinna kino Kosmos kassadest vonkles kuude viisi välja tohutu saba. Bussidega saabus vaatajaid ka mujalt Eesti paikadest. Ja mõne aja pärast tekkisid sama filmi sabad Tartus Ekraani kino ette.
Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga peaosas «Helisev muusika», mille on lavastanud Robert Wise, on menukas tänini. Praegu saab seda soovi korral vaadata kodukinos. Korduvast vaatamisest on filmi sündmustik ja muusika paljudele pähe kulunud.
Vanemuise lavastuses valmistuvad Maria osas vaatajate ette minema Hanna-Liina Võsa ja Birgit Õigemeel, kapteni rolli loovad Jüri Lumiste ja Raivo E. Tamm. Lavastaja on Ain Mäeots.
Lavastamine edeneb kavakohaselt ja närvitsemiseks ei ole põhjust. Seda näitas proovis asjaolu, et lavastaja tõstis häält kõigest paar-kolm korda. Esimest korda kurjustas ta ooperikoori lauljatega, kes ei olnud pannud tähele tema nõudmist lavale jääda. Teisel korral oli...
«Fraaaanz! Kus on Fraaaaaaanz!» hüüdis Mäeots.
Ülemteener Franzi rollis Raivo Adlas oli korraks lava taha astunud.
Eeslava paremas nurgas oli klaver, mille klahvide taga istusid kontsertmeister Katrin Nuume ning lavastuse muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm.
Kui lavastaja andis ingliskeelseid näpunäiteid koreograaf Antton Lainele, tekkis dirigendil mõte enda läheduses viibijaid lõbustada.
«Nii palju rahvast on saalis...» ütles Leinatamm.
Kusjuures saalis oli ühtekokku umbes 12 meest, naist ja last. Kõik teised olid laval.
Raivo E. Tamm: «Täismaja!»
Leinatamm: «Juba proovide ajal!»
Samal hetkel andis lavastaja korralduse lavameestele. «Palun, toome selle diivani nüüd siia üles,» ütles Mäeots. «Vahepeal oli see meil väljas, kui meil siin klooster oli... Ei, mitte klooster, vaid terrass!»
Lavamehed tassisid diivani üles lavale ehitatud hiigelsuurest trepist. Ja nagu vaimusilmas jooksvast filmist võib iga «Heliseva muusika» fänn vaadata, oli ka filmis ballistseeni meeldejäävaim koht trepil. Seal laulsid lapsed kenasti külalistele ja läksid siis magama.
Vanemuise suure maja saalis käis aga proov veel poolteist tundi, kuni kõige nooremad trupi liikmed lahkusid. Selle aja jooksul said neist kõige rohkem vatti Mihkel Känd, kes õpib Miina Härma gümnaasiumi 5.b klassis, ja Kai-Ly Remmelkoor, Karlova gümnaasiumi 6.a klassi õpilane.
Tants ja armumine
Mihkel harjutas viis-kuus korda stseeni, milles tal tuleb tantsida koos Mariaga austria rahvatantsu lendlerit ning mille ajal kapten hakkab talle koos Mariaga ette näitama, kuidas see tants tegelikult käib.
Kai-Ly ütleb Brigitta osas, et Maria on näost üleni punane. Mille peale Maria, varjates oma armumist kaptenisse, seletab põskede õhetamist lendleri vähese oskusega.
Ballistseeni proov sai läbi ja lavastaja kuulutas välja veerandtunnise vaheaja. Suitsuruumis andis ta lühiintervjuu, mille kokkuvõte on siin: rahvarohke stseeni esialgse skeemi paikapanek on raske ja tüütu matemaatika. Lavastus ei ole moderniseering, vaid on ajastutruu, vaatajate ette tulevad 1930. aastate välimusega tegelased.
Siinkohal lõppes hingetõmbeaeg. Kulisside taga olid juba ootel nunnad eesotsas abtissi osas Karmen Puisi ja Silvi Vraidiga.