Mihkel Mutile meeldis minevikku vaadata juba siis, kui ta oli alles tudeng Tartus ning tema päevi täitsid lisaks loengutele kohtumised kuulsate, kummaliste ja karvaste tartlastega.
Õlleka ja Miša baari melu jätkub mälestustes
16. november 2010, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Imelik, et juba siis ma meenutasin pidevalt midagi, mida olin varem läbi elanud, ja sain sellest iseäralikku hingekõdi, et mitte öelda naudingut,» märgib ta.
See enesekohane tähelepanek on kirjaniku mälestusteraamatu äsja ilmunud uues, neljandas osas. Alapealkiri «Kandilised sambad. Ülikool» näitab üsna täpselt, millest kaantevahe põhiliselt pajatab.
Kandilised sambad
Nii ongi lugeja ees kirjanduslikud portreevisandid autori õpinguaja õppejõududest ja tema kaasõppuritest ning kirjeldused tudengielust, milles oli kesksel kohal alkohol. Juttu on mõistagi õllekast ja Miša baarist, Werneri kohvikust ja raudteerestoranist.
Mutt on mõistvalt ja heatahtlikult jäädvustanud ka 1970. aastate esimese poole Tartu suurkujusid, nagu Matti Milius, Aleksander Müller jpt. Tähtsal kohal on autori kujunevad suhted teatrimaailma, kirjanduse ja ajakirjandusega.
Natuuri omadus
Juba oma esimestes, 1970. aastatel avaldatud kirjapanekutes avastas Mutt tagantjärele, et üks tema «kirjutajanatuuri negatiivseid omadusi» on vigade tegemine «kõige elementaarsemates (õnneks vähetähtsates) detailides».
Sestap polegi ime, et äsja ilmunud raamatus on samuti mõned nimed vigased: Hänilane (lk 59, õige on Häniläne), Rein Kaarepera (lk 82, Kaarepere), Epp Pillapardi (lk 172, Pillarpardi) jmt. Kordustrükis saab need vead parandada.
Mihkel Mutt esitleb oma ülikoolimälestusi Tartu kirjandusmajas (Vanemuise 19) 30. novembril kell 17.30.
Raamat
Mihkel Mutt,
«Mälestused IV. Kandilised sambad. Ülikool»,
toimetanud Andres Langemets,
kujundanud Tiina Tammetalu,
kirjastanud Fabian, 2010,
239 lk (sh 36 lk fotosid).