Kultuuriminister Laine Jänese hinnangul võiks riik võtta sihiks ehitada rahvusooperi uus hoone valmis aastaks 2018, kuna tegemist on Eesti jaoks mitmes mõttes olulise aastaga
Jänes: rahvusooperi uus hoone võiks valmida aastal 2018
19. november 2010, 23:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie unistus on, et rahvusooperi hoone võiks olla silmaga näha ja käega katsuda aastal 2018, mil Eesti Vabariik saab 100-aastaseks. Eesti 100. sünnipäev sobiks selle hoone valmimise jaoks hästi, kuna rahvusooperi hoone on sümbolväärtusega. Aasta 2018 sobiks rahvusooperi uue hoone valimimiseks hästi ka sellepärast, et Eesti on siis Euroopa Liidu eesistuja,» ütles Jänes intervjuus BNSile.
Reformierakonda kuuluva kultuuriministri sõnul on selge, et rahvusooperi uut hoonet ei ole võimalik valmis ehitada ainult Eesti riigi rahadega ning ooperimaja ehituseks tuleb taotleda raha Euroopa Liidu struktuurifondidest 2014.-2020. aasta eelarveperioodist. Ta tõdes, et ooperimaja rajamise ettevalmistusega tuleb alustada võimalikult kiiresti, kuna tegemist on pika protsessiga.
«Ma võin tuua võrdluseks näiteks Eesti Rahva Muuseumi. Konkreetne otsus, et hoone tuleb Tartusse Raadile, langetati aastal 2002. Täna on aasta 2010 ja hoone ehitus ei ole ikka pihta hakanud. Kaheksa aastat on pikk aeg, aga selle aja jooksul ei ole magatud – on tehtud arhitektuurikonkurss, on arutatud tingimusi ja vajadusi,» märkis kultuuriminister.
Uue ooperimaja asukoht ei ole veel välja valitud. Jänes ei soovinud oma isiklikku eelistust rahvusooperi uue hoone asukoha kohta välja öelda, märkides ainult, et see võiks asuda Tallinna kesklinna piirkonnas, kuhu oleks hea ligipääs.
«Ma ütlen ausalt, et kindlasti teavad Tallinna linaarhitekt ja arhitektid seda paremini. Üks asi on see, et koht võib meeldida, aga ehitis ei ole seotud ainult sellega, et sinna on ilus vaade merelt. Hoone sobivus asukohale sõltub geoloogiast, kuna rahvusooperi puhul on tegemist väga suurte süvendamistega ja maa alla ära tuleb mahutada kogu tehnoloogia ja näiteks ka orkestriaugud. Me peame arvestama kohaliku geoloogiaga, sellega kas seal saab kaevata, kas vesi tuleb sisse ja nii edasi. See on ikkagi inseneride teema. Ma usaldan neid inimesi,» lausus Jänes.
Mullu sügisel avaldas Jänes toetust rahvusooperi juurdeehitusele, mis pidanuks tulema praeguse Estonia ooperimaha taha Pärnu maantee poole, kus praegu asub 1905. aasta sündmuste mälestusmärk. Kultuuriministri sõnul see juurdeehitus enam päevakorral ei ole.
Kultuuriminister tõdes, et võib-olla oleks ratsionaalne ehitada Estonia praegusele hoonele juurdeehitus, aga sellega on igasuguseid probleeme – vibratsioon seoses trammiga, vähene ruum, muinsuskaitseteemad ja looduskaitseteemad.
«Ma avan, et sellest tuleks pahandust rohkem kui rõõmu, nii et pärast seda kui eksperdid andsid meiele Estonia juurdeehituse kohta väga põhjaliku analüüsi, lõpetasime heietamise sellel teemal ära. See ei ole aktuaalne enam, kuna seal on liiga palju takistusi,» lausus Jänes.