/nginx/o/2020/03/06/12993357t1h0cd9.jpg)
Ma ei olnud bioloogiatunnis just kõige kirkam pliiats. Mäletan, et põhikoolis õppisime toiduahelat ja kontrolltöös oli vaja koostada viieosaline toiduahel. Kirjutasin siis: taimeplankton – sääsk – konn – sookurg – aga mis võiks olla viies lüli? Mõtlesin tükk aega, kes võiks kurge süüa, ja lõpuks kirjutasin: inimene. Sest miks mitte? Tõenäoliselt ohkas bioloogiaõpetaja üpris väsinult hiljem kodus minu tööd parandades.
Ilmselt ei oskaks ma ka praegu midagi mõistlikumat välja pakkuda, kuid nüüd tundub see pigem naljakas. Julgustavalt mõjus mulle ka Edith Karlsoni näitus «Vox populi», kus hundid on jäneste hambus ja jänesed omakorda lindude hambus. See toiduahel on siin umbes 100-lüliline ja pea peale keeratud ka selles mõttes, et hoolikalt viimistletud loomakujukeste päid ühendavad jänesepabulatest ahelad ehk siis mitte toit, vaid selle juba seedesüsteemi läbinud vastand.