Triin Põldra ehk kirjanikunimega Nirti elu ei ole alati olnud nii lilleline, nagu see paistis Betti Alveri sünniaastapäeval Tartu kirjandusmaja saali kõnepuldist.
Raske lapsepõlv andis alust edukaks raamatuks
26. november 2010, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasked lapsepõlveaastad on alust andnud tema raamatule «Ja anna meile andeks meie võlad...» (Petrone Print, 2009). Õnnestunud teose eest otsustas žürii anda autorile kui parimale raamatudebütandile Betti Alveri kirjandusauhinna.
Kui Nirti oli auhinna vastu võtnud, asetas ta lillebuketi puldi servale ja pidas kõne.
«Ma kirjutan üksildastest õnnetutest inimestest, kes otsivad viise maailmaga kontakti saavutamiseks ja kes on nõus tegema palju, et leida endale koht, kust neid ära ei aeta ja kiviga järele ei visata,» ütles Nirti. «Ma kirjutan inimestest enda ümber.»
Kirjutamine tähendab talle viisi interpreteerida reaalsust nii, nagu tema seda näeb. «Ma näen väga palju sisepagulasi, ma näen väga palju õnnetuid inimesi enda ümber ja ma tahan nende lugusid paberile panna. Selle pärast ma kirjutangi.»
Pärast kõne pidamist jagas ta oma raamatusse autogramme ja andis Postimehele lühiintervjuu.
Praegune Tallinna Ülikooli tudeng õpib Aasia ja Lähis-Ida kultuurilugu jaapani keele suunal. «Olen valikuga väga rahul,» märkis Nirti. «Külastan Tartut küll paar korda aastas, aga ei saa öelda, et ma selle linna järele igatseksin. Tunnen ennast Tallinnas rohkem kodus, kui ma Tartus eales tundsin.»
Ometi on Emajõelinn olnud talle eluteel oluline, sest ta lõpetas Tartu Descartes’i lütseumi, kui oli 20-aastane. «Sealne juhtkond oli nii lahke, et võttis mu vastu 11. klassi siis, kui ma olin juba 18 aastat vana, kuigi neil oleks olnud õigus saata mind täiskasvanute gümnaasiumi.»
Neiu soovis minna just nimelt tavalisse gümnaasiumi, kuigi oli Viljandis depressiooni tõttu keskkooli pooleli jätnud.
Tänavu jõudsid Nirti teose kõrval žürii lõppvalikusse seitse raamatut, mille autoreid ootas 15 000 krooni auhinnaraha. Žürii liige Sandra Jõgeva kirjutas enne auhinnasaaja teatavakstegemist oma blogis (http://parimadaastad.blogspot.com), et tema kahest isiklikust favoriidist üks on Nirti raamat.
«Esimene pool kirjeldab lapsepõlve maajoodiku perekonnas, teine osa seltsielu Tartus. Esimene pool on parem,» märgib Jõgeva.
Nirtil on praegu pooleli käsikiri, mille ta loodab esitada järgmisele romaanivõistlusele.