Ohoo, see on ju… see, kes mängib «Mandariinides»! Selline meeldiv äratundmishetk võib tabada neid, kes lähevad Artise kinno – juhul kui ei jõudnud PÖFFi ajal – vaatama gruusia režissööri Vano Burduli filmi «Külmunud purskkaevude suvi» ja näevad ekraanil Giorgi Nakašidzet.
«Mandariinides», mida peavad omaks nii eestlased kui ka grusiinid, mängis see oma kodumaal väga tuntud näitleja tšetšeen Ahmedi, keda Ivo grusiin Nikaga lepitada püüab, siin astub ta üles hoopis teistsuguses, natuke koomilises kõrvalrollis.
Tema kehastatav tegelane istub suvelõpu, kuid ikka veel palava Thbilisi südalinna tänaval – kus kõik kõiki tunnevad – pingi peal vilus ja jälgib, mis ümberringi sünnib, kes mis asju ajab või kellega käib, nurudes samal ajal möödujatelt numbreid, et täita nendega lotopiletit, millega kopsakas rahasumma võita.
«See on Thbilisis üsna tavaline,» ütles Vano Burduli, kes käis Tallinnas ka oma filmi kinolevi algust sisse juhatamas, «ja ka natuke valus teema, sest osa selles vanuses inimesi ei leidnud pärast N. Liidu lagunemist ja mitut sõda enam elus kohta ja istub tegevuseta.»
Nakašidze on tema filmides varemgi mänginud, näiteks lühifilmis «Graffiti», mis võitis kümme aastat tagasi auhindu mainekatelt festivalidelt. Omavahel ollakse ka lapsepõlvesõbrad – ühe hoovi poisid.
«Mandariine» kiidab Burduli väga ja nimetab selle edu ookeani taga kasulikuks kogu gruusia filmile, mis on viimasel ajal taas tõusuteel. Näiteks jõudis mitteingliskeelse filmi Oscari eelvalikusse teinegi gruusia film, Giorgi Ovašvili «Maisisaar». Ka viimane PÖFF valis fookusmaaks just Gruusia.
«See annab positiivse signaali nii rahastajatele kui ka vaatajatele, kes olid kaotanud usu uude gruusia filmi,» ütles ta. Ta loodab, et selle tuules tullakse vaatama ka tema filmi, mis on Gruusia ekraanidel alates 21. jaanuarist.
Tegu on ansamblifilmiga, kus peategelasi on rohkem kui üks ja erinevad, tänapäeva Thbilisis aset leidvat lood põimuvad vähem või rohkem. Juttu on armastusest, suhetest, mis joonistuvad erinevate tegelaste näitel välja eri staadiumitesse jõudnult, alates esimesest armumisest kuni ammu jahtunud tunnete ja lõpliku lahkuminekuni.
Ühtlasi näitab Burduli Thbilisi seda külge, mida tänapäeva Gruusiat kujutavates filmides just väga sageli ei näe – vaat et romantilist, kuid siiski mitte turistlikku. «Igalt poolt kiputakse otsima depressiivsust, see on aga selline Thbilisi, nagu see minu jaoks eksisteerib – reaalsest linnast reaalsete inimestega,» ütleb ta.
«Külmunud purskkaevude suve» lühiarvustust vaata kultuur.postimees.ee.
LISA
Võib juhtuda, et Burduli hakkab filmi tegema ka Eestis
Kui kõik läheb nii, nagu on plaanitud, hakkab Vano Burduli peagi Eestis filmi tegema – koos operaator Mait Mäekiviga käidi juba vaatamas võimalikke võttepaiku.
Nimelt on kavas kokku panna kassett, kus mängivad lavakunstikooli tudengid, kellele filmitöö on üks õppeaine. Idee autor on seda õpetav režissöör Andres Puustusmaa.
Rahvusvahelise haardega kassett sisaldaks kuus kuni 15-minutilist mängufilmi, mille seoks tervikuks vabaduse teema. Peale Burduli tuleks Eestisse filmi tegema Vladimir Kott, Jelena Hazanova, Artemio Benki ja Anna Fentšenko. Kuues režissöör oleks Puustusmaa ise.
Nii mõnegagi, kes on enesele juba Venemaal nime teinud, näiteks Kottiga, on Puustusmaa Moskvas koos õppinud. Burduliga kahasse on ta ühtlasi vändanud tuntud kriminaalseriaali «Freudi meetod» uue hooaja jagusid. (PM)