Sel laupäeval, 23. aprillil jõuab Rock Cafe lavale mullusel Tallinn Music Weekil publiku palava vastuvõtu osaliseks saanud Rootsi-Austraalia elektropopi duo Kate Boy. Tegemist on kontserdiga, mis kuulub sügisel käivitatud klubiürituste sarja, mille raames kutsutakse taas esinema aegade jooksul TMW-l hoo sisse saanud välisartiste. Kate Boy-d soojendab kodumaine ghostpopi koosseis Zebra Island.
Tänaseks koosneb 2011. aastal Stockholmis alguse saanud sündipop kooslus Kate Boy kahest liikmest: Austraalia päritolu vokalist Kate Akhurstist ja Rootsi produtsent Markus Dextegenist, kellega Elu24 enne oodatud kontserti Skype'is kohtus.
Kate, mis Sind Rootsi tõi? Kuidas kohtusite ja otsustasite alguse panna muusikalisele projektile Kate Boy?
Kate Akhurst: Olin Rootsist, kui maast, ja selle muusikaskeenest täiesti lummatud. Tahtsin alati seda riiki külastada ja sellest osa saada, eriti Stockholmist, kus soovisin kohtuda ka muusikutega. Nii ma siis tulin 2011. aasta lõpus ning veetsin siin nädala. Keegi, kellega reisil kohtusin, arvas, et peaksin tingimata kohtuma Markusega. Tol ajal oli selline muusikakirjutajate tiim nagu Rocket Boy, kuhu ta kuulus. Mind veendi, öeldes, et kindlasti sobime omavahel ja isegi, kui me ei kavatse muusikat teha, saab meil olema tore õhtu. Ma nõustusin kohtuma ja vaatama, mis siis edasi saab. Kohtumine lõppes sellega, et istusime ja kirjutamisime koos, seejärel läksime stuudiosse ja sündis lugu «Northern Lights». See oli meie esimene singel, mis sai kirjutatud meie esmakohtumise õhtul.
Järgmisel päeval lendasin tagasi Londonisse, kus ma tol ajal elasin. Sellest ajast peale hakkasin tihti reisima Londoni ja Stockholmi vahet, sest teadsin, et selle koostöö näol on tegemist millegi väga erilisega. Paar kuud hiljem saigi meist bänd.
Kas ka nime Kate Boy taha varjub mingi lugu?
Markus Dextegen: Me juurdlesime paljude nimede üle. Nime Kate Boy me ei võtnud alguses kuigi tõsiselt, sest see näis liialt lihtne. Lisaks oli minu produktsioonitiimi nimi Rocket Boy ja see näis lihtsalt kahe nime kokkusobitamisena. Aeg läks edasi ja me tundsime, et Kate Boy sisaldab siiski neid paljusid asju, mis esindavad seda, kuidas me muusikat teeme. See on naiselikkuse ja mehelikkuse kombinatsioon ning tekitab väga tihti küsimuse, kas tegemist on naise või mehega. Meile meeldis, et see nimi koosneb justkui ühtest isikust, ent tegelikult on selle taga kollektiiv. Need aspektid muutsid selle nime ähmasemaks. See meeldis meile väga. Kohanesime sellega ja hakkas tunduma loomulik, et Kate Boy-na end esitleme.
Kuidas või millal avastasite, et publikule läheb korda see, mida te teete?
KA: On suur õnn, et see juhtus juba esimese looga. Riputasime selle internetti üles lihtsalt enda jaoks, et näidata sõpradele ja perele, mille kallal me oleme tööd teinud. Mulle tundub, et see juhtus üleöö - Pichfork (online muusikaajakiri – toim.) korjas selle üles, erinevad blogid leidsid selle, «Northern lights» hakkas virtuaalmaailmas levima kulutulena. Peale seda võtsime ette paarikuuse tuuri.
Kõik juhtus meie joaks väga kiiresti ja ka ebatavaliselt, sest me polnud ju istunud stuudios ega töötanud külg külje kõrval iga päev. Meil läks aasta enne, kui me kellelegi üldse ütlesime, et millegi sellisega tegeleme. Väga lahe on sellisest kogemusest osa saada!
Milline filosoofia käib teiega kaasas muusika loomise juures?
MD: Meil on mitmeid filosoofiad, kuid üks asi, mis meid ühendab on see, et soovime endale väljakutseid esitada ning mitte käia tallatud radu ja töötada harjumuspärasel viisil. Me peame tundma nii isiklikul kui kollektiivsel tasandil, et oleme midagi saavutanud - midagi enamat, kui see, milleni oleme jõudnud varem. Vaid nii saame lõpptulemusega rahul olla. Kui me teeksime midagi, mis ühtib täielikult varasemaga, poleks me ilmselt õnnelikud ega sooviks midagi avalikustada. Ehk siis peame tundma, et teeme midagi teistsugust, varasemast erinevat.
KA: Pidevalt peab toimuma areng.
Rääkige lühidalt loomeprotsessist. Kuidas muusikat kirjutate, kas eelistate seda teha omaette või olete efektiivsemad koos?
MD: Tegutseme mõlemal viisil. Mõnikord kirjutame eraldi - tuleme millegi peale, millest võiks saada mingi alge, kas instrumentaalselt, meloodiliselt või vokaalselt. Sealt maalt hakkame koos tööle. Tihti aga jõuavad ideed meieni, kui oleme koos. Enamasti juhtub see reisides. Läheme näiteks tuurile, tuleme kontserdilt ja hotellitoas tulevad ideed. Reisimine on kohutavalt inspireeriv. Tuuril sa näed, mida teeb muusika - see viib meid teistesse riikidesse, viib kokku huvitavate inimestega ja näitab uusi paiku. See on väga otsene muusika loomise protsessi tulemus, mis annab pidevalt ainult inspiratsiooni juurde.
Kui tihe on teie tuuritamise graafik praegu ja mis tuuri lõppedes saab?
KA: Meil on veel 8 kontserti. Seejärel püüame koondada saadud inspiratsiooni ja jätkata kirjutamist, et avaldada uut materjali nii pea kui võimalik. Nende kaheksa kontserdi lõppedes pole meil ühtegi broneeringut. Praegu ongi viimane pingutus.
Kas küpsemas on teine album?
KA: Jah! Selline see plaan tõesti on!
Mida oodata teie Tallinna kontserdilt?
MD: Neile, kes on kuulanud meie muusikat ainult plaadilt, ütlen teadmiseks, et kontserditel esitame enamuse lugudest pisut teises võtmes. Kontserditel mängime erinevaid laivversioone, sest meile ei meeldi naasta ja esitada samu asju otsast peale. Raputame lood nende loomulikust kontekstist lahti - mõnesse lisame rohkem energiat, mõned on aga ehk hoopis vaoshoitumad. Loodame, et meie muusika meeldib teile ja kontserdist saab albumi uus interpretatsioon.
Viibisite viimati Tallinnas eelmise Tallinn Music Weeki ajal. Mis emotsioonid teid saatsid ja mis meeleoludega naasete?
KA: Me oleme palju omavahel rääkinud Tallinn Music Weekist ja sellest, kui väga see meile meeldis. Kõik, keda kohtasime, näitasid üles, et oleme tõesti oodatud, kogesime äärmist külalislahkust ja soojust ning seetõttu oli see meie jaoks väga eriline sündmus. Me väga ootame tagasijõudmist. Jääme paariks ööks, seega jõuame ka linna avastada, mis on meie jaoks väga põnev. Tore on tagasi tulla.
