Vanemuisel algas põnev aasta

Paavo Nõgene
, Vanemuise teatrijuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paavo Nõgene
Paavo Nõgene Foto: Margus Ansu

Alanud aasta toob Vanemuisesse uusi lavastusi, kontserte, inimesi ja muud põnevat. Teatrisõbral on võimalik valida 54 lavastuse ja kontserdiprojekti vahel. Seda on pööraselt palju isegi Vanemuise-suurusele teatrile.


5. veebruaril jõuab Sadamateatris esimest korda lavale ooper. Henry Purcelli kammerooperis «Haldjakuninganna» osalevad orkester, ooperi- ja koorilauljad, draamanäitlejad ning balletiartistid. Lavastajaks on alati põnevate lahendustega Saša Pepeljajev, muusikajuhiks Lauri Sirp.

19. veebruaril esietendub Roman Baskini lavastuses Eduard Vilde «Tabamata ime», laval draamatrupp eesotsas Hannes Kaljujärve, Merle Jää­geri ja Liina Olmaruga.

12. märtsil esietendub Vanemuise väikeses majas üle hulga aja balletilavastus. Belgia koreograaf David Sonnenbluck toob publiku ette «Casanova», mis lavastaja sõnutsi on nii barokne kui ka nüüdisaegne.

12. aprillil teeb Vanemuise suures majas maailmas palju mängitud Yves Jamiaque’i komöödiaga «Härra Amilcar» lavastajadebüüdi Heiti Pakk. Tema eelmine töö, Arthur Milleri «Hind» Kuressaare Linnateatris on pälvinud publiku ja meedia soosivat tähelepanu. «Härra Amilcari» peaosades on Jüri Lumiste ja Marika Barabanš­tšikova.

Draamahooaja statsionaaris lõpetab noor lavastaja Robert Annus oma versiooniga Mati Undi noorpõlvenäidendist «Viimnepäev» ja teistest Undi tekstidest. Kummalisel kombel pole seda näidendit Eestis siiani mängitud, teada on vaid üks lavastus Välis-Eestis.

Ooperid ja ooperigala

Ooperisõpru rõõmustab teater jaanuarist maini kolme piduliku sündmusega. Veebruari alguses jõuab Sadamateatris lavale kammerooper, 5. mail esietendub aga Vanemuise väikeses majas Gaetano Donizetti ooper «Maria Stuart», mille lavastusmeeskond tuleb Saksamaalt.

Lavastajaks on Roman Ho­venbitzer, kes tõi Vanemuises lavale ka «Ämbliknaise suudluse». Muusikajuht ja dirigent on Mihkel Kütson, meie enda ooperisolistide kõrval saab kuulda ka Peterburi Maria teatri solisti Oleg Balašovi.

1. aprillil on Vanemuise kontserdimajas kuupäevale kohases vormis ooperigala. Osalevad Vanemuise sümfooniaorkester ja solistid Mihkel Küt­soni dirigeerimisel ning õhtujuht on Hannes Võrno.

Sündmusterohke suvi

Suvi tuleb Vanemuise publikule põnev ning sündmusterohke.

13. mail jõuab suures majas lavale kontsert-tantsuetendus «ABBA», 2009. aasta suvel etendatud ja ansamblist Queen inspireeritud show’ järg. Nüüd pakub teater nautimiseks taas ühe populaarse ansambli, seekord ABBA loomingule üles ehitatud ainulaadset projekti.

«ABBA» toob lavale Eesti armastatud solistid Gerli Pa­da­ri, Tanja Mihhailova, Dave Bentoni ja külalisena tartlastele «Jesus Christ Super­sta­rist» tuttava Norra tenori Stephen Hanseni.

Peale solistide teeb kaasa neljaliikmeline taustalauljate ansambel laulukoolist WAF, Vanemuise balletitrupp ning tantsu- ja balletikooli tantsijad. Dirigent ja muusikaline juht on Tarmo Leinatamm, koreograaf ja lavastaja Ruslan Ste­panov.

Tartu linna päeval, 29. juunil jõuab Vanemuise teatri sünnipaigas ehk Tartu laulupeomuuseumi õuel lavale Molière’i komöödia «Ebahaige», peaosas Aivar Tommingas. Üle tüki aja töötab Vanemuise draamatrupiga Ago-Endrik Kerge.

Värskas ja Kassitoomel

1. juulil toob Vanemuine Värskas välja tänavuse ühe kõige omanäolisema suvelavastuse, setu rokkooperi «Peko».

Kauksi Ülle kirjutatud, Ain Mäeotsa lavastatud ja Iir Hermeliini kujundatud «Peko» on Vanemuise Lõuna-Eestiga seotud lavastuste mõtteline järg, viimatistest on ilmselt paljudel meeles sama meeskonna «Taarka» Obinitsas. Tänavu teevad kaasa Vanemuise näitlejad ja mitu põnevat külalisnäitlejat, setu laulikud, ansambel Zetod jpt.

Eestis ei korraldata tasuta suvekontserte kuigi tihti, veel vähem aga selliseid, kus looduslikult huvitavas paigas mängib suur sümfooniaorkester.

Lootes uue toreda traditsiooni tekkele, korraldab Vanemuine 31. juulil Kassitoome orus tasuta sümfooniaorkestri kontserdi, kus publik saab peale kauni muusika kuulamise teada huvitavaid fakte Toomemäe ja Kassitoome oru kohta. Näiteks, kas teie teate, kui palju nahkhiiri elab Toomel?

Ei tea? Kontserdil saate teada!

Esineb Vanemuise sümfooniaorkester koos viiulisolist Denis Goldfeldiga, dirigent on Mihkel Kütson.

Välisreisid ja kontserdid

Alanud aasta toob Vanemuisele reise ka Eestist väljapoole. Juba sel nädalal etendub Sofi Oksaneni «Puhastus» Soome Rahvusteatris Helsingis. Mai lõpus sõidetakse sama lavastusega Oulu Linnateatrisse.

Teater on kutsutud välisreisile ka Ott Sepa esituses monolavastusega «Rumm ja viin», samuti terendab võimalus sõita festivalile lavastusega «Kuningas Richard III».

Huvitavaks kujuneb ka Vanemuise sümfooniaorkestri kontserdiaasta. Rõõmustame huvilisi kontsertidega Tartus, Tallinnas, Jõhvis, Põltsamaal ja loodetavasti ka Peterburis. 1. aprillil jõuab publiku ette ooperigala ning 14. mail hooaja lõppkontsert, mõlemad Vanemuise kontserdimajas.

30. juulil osalevad teatri orkestrandid ja solistid Põltsamaa lossihoovis ooperigalal, mida juhatab maestro Eri Klas, ning 31. juulil mängib orkester Kassitoome orus, nagu juba märgitud.

Sellele järgnevad sügishooajal Eri Klasi meistrikursuste lõppkontsert Tartu Jaani kirikus, uue hooaja avakontsert Tartus, Tallinnas ja arvatavasti ka Peterburi Jaani kirikus, aga ka tasuta advendikontsert Tartu Jaani kirikus.

Noortetöö ja uued juhid

Vanemuisele on oma põhitöö kõrval üks olulisimaid ülesandeid teatripubliku – ennekõike noore publiku – harimine ja kasvatamine. Meie noortetöö käigus toimus eelmisel aastal 174 sündmust, mille hulgas olid loengetendused teatrimajas, koolides ja lasteaedades, eri teatrižanre tutvustavad etendused jpm.

Seda kõike jätkame tänavu veelgi hoogsamalt. Lavale jõuab loengetendus ka põhikooliealistele: märtsis esietendub väikeses majas «Ajalugu muusikas», mille valmistavad ette ning teevad teoks Hannes Võrno ja Tarmo Leinatamm. Osaleb sümfooniaorkester.

Uuslavastusi lisandub ka sügisel. Nende seas on operett «Lõbus lesk», muusikal «Mary Poppins» ning põnevad draamalavastused. Pärast pooleteiseaastast pausi tuleb taas publiku ette imekaunis ballett «Pähklipureja».

1. septembrist alustab Vanemuises tööd kaks uut loomingulist juhti. Muusikajuhi ja peadirigendina astub ametisse maestro Paul Mägi ning draamajuhina seni peamiselt näitekirjaniku ja dramaturgina tuntud Urmas Lennuk.

Mõlemad toovad Vanemuisesse palju uusi mõtteid ning kindlasti pakatavad nad soovist teha midagi, mis pakub kõigile teatrikülastajatele uusi ja positiivseid emotsioone. Ka meie ise ootame põnevusega.

Majandusolukord

Vanemuises käis möödunud aastal 187 361 külastajat, seda on umbes viis protsenti enam kui aasta varem. See on väga hea tulemus, sest enamikus asutustes on masuaastad toonud kaasa publikuarvu vähenemise.

Vanemuine suutis oma külastajate arvu isegi suurendada, seda suuresti tänu aktiivsele laienemisele Tallinna.

Meie etendusi Tallinnas Nokia kontserdimajas külastas 41 536 inimest 41 etenduskorra jooksul.
Võrdluseks arvuhuvilistele: Vanemuise 187 361 külastaja järel teisel kohal on rahvusooper Estonia 130 000 külastajaga, järgnevad Eesti Draamateater 93 178, Pärnu Endla 65 000, Rakvere teater umbes 64 000 ja Ugala 45 000 külastajaga.

Arvud näitavad, et Vanemuise repertuaarivalik on end õigustanud. Vanemuine on ja jääb Eesti kõige külastatavamaks teatriks ja peaaegu iga neljas teatrikülastus Eestis tehakse just meie etendustele.

Teatri eelarve on pingeline, kuid seda on aidanud leevendada muusikaorganisatsioonidele riigikogu eelarvearutelude käigus eraldatud lisaraha, millest Vanemuine sai viis miljonit krooni.

See rahaeraldus on oluline kogu Tartule, sest kui teater saab tegutseda mõistlikes tingimustes ning võtta kavasse uuslavastusi, peegeldub see linna majanduse elavnemises.

Teatril ja kultuuril tervikuna on peale hea elukeskkonna loomise väga oluline roll ka turismi arendamisel. Kultuur toetab majandust linnas paljudes valdkondades, seetõttu tasub sellesse investeerida nii riigil, linnal kui ka erasektoril. Kultuuri maksumusest räägitakse palju, väärtusest kahjuks veel vähe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles