Sal-Saller: kuidagi kummaline on Gary Moore'i lahkumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6. veebruari varahommikul surnud legendaarse Põhja-Iirimaa kitarristi ja rokkmuusiku Gary Moore'i lahkumine mõjutab ka muusik Hendrik Sal-Sallerit.
Kuidas selline sündmus teid mõjutab?
Ikka mõjutab, kui sellised artistid ja muusikud otsast ära kaovad, kellega sa oled harjunud, et nad on kogu aeg olemas. Ma ei tituleeri ennast suureks Gary Moore'i austajaks, aga ma olen tuttav tema muusikaga ja olen tema kontsertidel 80ndate lõpupoole käinud.
Mis teile meenub sellest kontserdist?
Ma arvan, et ma käisin kontserdil kusagil Helsingis. Ta oli siis kuum nimi igal pool.
Aga kui Gary Moore käis Tallinnas?
Eestis 2000. aastal ma ei käinud, see hilisem bluus ei ole mulle nii huvi pakkunud, selletõttu ma ei käinud ka seal kontserdil.
Mingil eluetapil oli põnev kuulata seda muusikat, mida ta tegi, minu jaoks jääb see kuhugi 80ndatesse. See tema bluus enam mind nii väga ei puudutanud, aga eks ma teadlik ikka olen.
Mis teile meeldis 80ndate Gary Moore'i muusika juures?
Oli see aeg, kui ta segas oma rahvamuusikat heviga, ma ei tea, kas seda nüüd heviks võib nimetada, aga sellel ajal oli see sellise kategooria alla liigitatud, pigem on ta ikka rokkmuusika. Sel hetkel liigitati kõik heviks, AC/DC ja isegi Gary Moore. Aga tänase hevi mõiste järgi see muusika enam seda ei ole. Sellel ajal ma kuulasin seda päris palju ja see pakkus pinget, see oli huvitav. Vaieldamatult väga lahe kitarrist, kuidagi kummaline on see tema lahkumine.