Juba jälle Berliini karu laskmas

, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes ees, see mees: fännid võtsid koha järjekorras sisse juba tunde enne Berliini filmifestivali piletimüügi ­algust.
Kes ees, see mees: fännid võtsid koha järjekorras sisse juba tunde enne Berliini filmifestivali piletimüügi ­algust. Foto: Reuters / Scanpix

Täna algab järjekordne Berlinale, filmiaasta esimene suurem avalöök. Järjekorranumbrilt 61. festival. Alustagemgi akuraat statistikast, nagu sakslastel kombeks.


Tänavusel festivalil linastub 385 filmi, mis on küll veidi vähem kui mullu (392), ent teisalt esitati tänavusele festivalile valikuks enam kui sadakond filmi rohkem (6383, mullu 6241). Nii et valikusõel on tänavu karmim olnud. Lihtne aritmeetika ütleb, et kõige sõelale jäänu äravaatamiseks tuleks iga päev vaadata pea 40 filmi. Üpris lootusetu teoreetiliseltki, rääkimata puhtinimlikust suutlikkusest.

Nii et küsigem parem, mis tänavuse valiku juures silma torkab. Hinnanguid-vaatamissoovitusi ei saa siinkohal veel ülearu jagada – festival alles algab, lõviosa filme esilinastub Berlinalel oma neitsilikus puutumatuses.

Iraani (poliit)kaart

Mõistagi pakub suurimat huvi keskne konkursikava, kus tänavu on Kuldkaru himustamas16 filmi. Neile lisaks kuus väljaspool konkurssi põhiprogrammis linastuvat filmi.

Üpris erilisel moel on seekord jõuliselt esindatud Iraan. Konkursil linastub Asghar Farhadi «Naderi ja Simini lahkuminek». Farhadi eelmine film «Elly» pälvis siinsamas parima režii Hõbekaru 2009. aastal.

Mõnes mõttes veelgi märgatavamalt on iraani film aga esindatud žüriiliikme Jafar Panahi sunnitud eemalejäämise tõttu. Teatavasti «tunnustasid» Iraani võimud mainekat filmilavastajat mullu detsembris kuueaastase vangistusega (pluss erialal tegutsemise ja väljasõidu keeld).

Väljendamaks oma toetust Panahile, linastub nüüd Berlinale kavas viis tema varasemat filmi, nende seas «Offside» (Hõbekaru), «Ring» (Veneetsia Kuldlõvi) ja «Valge õhupall» (Cannes’i Camera d’Or’i auhind).

Panahi ütleb, et tema filmid on küll ühiskonnast, aga pole kuidagi poliitilised ega parteiliselt tendentslikud. Panahi kinnitab, et tema sihiks on ikka olnud humanistlikud teosed.

Ilmselt üks mainekamaid konkursil osalejaid on ungari lavastaja Béla Tarr filmiga «Torino hobune». Teisalt ameerika multitalent Miranda July, kelle «Mina ja sina ja kõik, keda tunneme» pälvis 2005. aastal Cannes’is Camera d’Or’i auhinna. Berlinale kavas linastub temalt märksa lühema pealkirjaga «Tulevik».

Nimetagem siin aga ka mõnd vähem tuntud osalejat. Näiteks mehhiko lavastaja Paula Markovitch ja tema «Auhind». Miks just tema? 2008 linastus Berlinalel Markovitchi käsikirja järgi vändatud «Tohoe järv». Siin võiks nimetada teistki stsenaristist lavastajat, nimelt esindab Venemaad konkursil Aleksandr Mindadze «Laupäeval». Mullu oli meie idanaabrite «Kuidas ma selle suve veetsin» edukas, kuidas läheb tänavu?

«Laupäev» ei linastu siin teps mitte laupäeval, vaid hoopis esmaspäeval. Esmaspäeva ja laupäeva vahele jääv pühapäev kulgeb aga täistuuridel 3D tähe all. Siis linastub kolm 3D-filmi (tegelikult on neid siin Berliinis rohkem, 3D-asjad on ka filmiturul letis, teiste seas peaks olema ka Arko Oki film Lennart Merist, mille Eesti esilinastus ootab veel ees).

Vaadata on prantslase Mi­chel Ocelot’ anima «Ööjutud», Wim Wendersi tantsuline «Pina» ning mullu Berlinale žürii tööd juhtinud Werner Herzogi dokumentaal «Unustatud unistuste koobas».

Ja meie ise?

Traditsiooniliselt osaleme filmiturul, kus on vaatamiseks Sulev Keeduse «Kirjad Inglile» ja Kat­rin Lauri «Surnuaiavahi tütar». Ja paraku pea sama traditsiooniliselt pole meie ponnistusi 385 eri programmides linastuva filmi vääriliseks hinnatud.

Tõsi, siin tuleks teha väike täpsustus. Hea tahtmise korral leiab Berlinale kavade ääremailt tänavu siiski paar Eestiga seonduvat pealkirja-nime. Foorumi raames linastub «Pariisis sündinud ning Berliinis ja Tallinnas elava prantsuse-eesti kunstniku» (kataloogi tsiteerides) Eléonore de Montesquiou’ 8-minutiline video «Parole à la femme». Pealkiri viitab naistele mõeldud raadiosaatele Aafrika Togos.

Teiseks saaksime nimetada Eestis filmitud «Polli päevikuid», mis linastub Saksa filmiauhinnale Lola kandideerijate programmis – iseenesest kena mõte saksa filmi rahvusvaheliseks tutvustamiseks.

Seevastu meie lõunanaabrid lätlased on mahtunud Panoraami dokkide kavva Kaspars Goba filmiga «Homo@lv». Muidugi, neid vikerkaarevärve on Berliini Panoraam ikka armastanud ja vastavat Teddy auhinda antakse tänavu välja juba 25. korda.

Leedulase Romas Zabarauskase 30-minutiline «Porno melodraama» linastub samuti Panoraami kavas. Seevastu teise leeduka, Mantas Kvedaraviciuse Tšetšeeni teemat puudutav Soome-Leedu «Barzakh» avab Panorama Dokumente kava.

Niipalju Lätist-Leedust, meist endistki. Aga pole hullu, seekord ei mahtunud võistluskavva isegi taanlased, kes varemalt nii mõnelgi korral pole Berliinist tühjade kätega koju sõitnud. Nii et pole hullu midagi. Või kuidas?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles