«See ei ole dokumentaal, see ei ole draama, aga ka mitte dokumentaaaldraama. Me peame talle uue nimetuse välja mõtlema,» ütles National Geographicu uue sarja «Mars» režissöör Everardo Gout pärast selle ülemaailmset esilinastust Londonis.
Tellijale
Parim nõuanne Marsi-lennuks: «Ärge pange midagi endale suhu»
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
10. november 2016, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Režissööriga peab nõustuma. Omapärase lavastatud ja dokumentaalkaadrite põimimisega suudab «Mars» luua vormi, millesugust ei ole vast keegi varem näinud. Sarja lavastatud osas rulluvad lahti aastal 2033 Marsil maanduva rahvusvahelise kosmoseorganisatsiooni esimese mehitatud kosmoselaeva Daedalus meeskonna katsumused, mis võiksid näida justkui tavalise ulmena. Siis aga lülitub pilt järsku tänapäeva dokumentaalosasse, kus kosmosetehnoloogia juhtivad teadlased ja visionäärid, nende hulgas ka superstaarid Elon Musk ja Neil DeGrasse Tyson, ning lugematud NASA insenerid, planeediteadlased ja astronaudid selgitavad praegu, aastal 2016, tehtavaid Marsile lendamise ja punase planeedi koloniseerimise nimel tehtavaid ponnistusi ning insener-tehnilisi võimalusi. Esimeses osas Marsil maandunud astronautide väljakutsetega pea sama põnevaks kujuneb maailma juhtiva kosmosefirma SpaceX töötajate videosse tabatud pinge esimeste Falcon 9 maandumisvõimeliste kosmoserakettide katsetamisel 2015. aastal ja nende reaktsioon raketi ootamatule plahvatamisele.