Linateos ka Eesti ühiskonnas kõvasti kirgi kütval teemal ehk naiste vastu suunatud vägivallast. Kanadas elav India juurtega naisrežissöör Deepa Mehta kasutab «Vägivalla anatoomias» («Anatomy of Violence») üsna omanäolist võtet: ta lavastab näitlejate abiga julma juhtumi, kui kuus meest vägistasid 2012. aasta detsembris India pealinnas New Delhis sõitvas bussis tüdruku.
Kuid tegu pole mitte ainult selle juhtumi endaga. Mehta püüab otsida vastust küsimusele, mis on need poisid nii kaugele viinud. Linateoses avatakse iga tegelase taust, tema lapsepõlv ja võimalik kasvukeskkond. Näeme, milline on režissööri silmis see kuue, kaheksa või 12-aastane poiss, kellest võiks hilisemas elus saada vägistaja. Millisest India kodust võib ta pärineda või millise seksuaalse väärkohtlemise ohvriks on ta ise olnud.
Väikeseid poisse mängivad täiskasvanud näitlejad, mis mõjub algul küll veidi harjumatult, lõpuks aga isegi psühholoogiliselt täpsemalt, kuna täiskasvanud annavad teadlikumalt edasi seda, mida konkreetne karakter tundma peaks. Näitlejate ümberkehastumisvõime on väga hea, pannes vaataja uskuma, et voodi all roomav mees ongi 6-aastane peitust mängiv laps. Peale selle näeb ekraanil India eluolu kogu selle eheduses.
«Vägivalla anatoomia» on elu vastu karmilt aus linateos. Üks selliseid, pärast mida tunneb enamik, et nende probleemid on maailma mastaabis üsna tillukesed.
PÖFFi korraldusliku poole pealt oli huvitav see, et 16. novembri seansil pidi toimuma ka Inimõiguste Instituudi vestlusring, kus räägivad Liisa Pakosta ja Aet Kukk. Pakosta oli tõepoolest enne filmi algust kohal. Linateose endaga polnud ta tutvunud, mistap kandis ette selle, mis festivali kavas juba niigi kirjas ning lisas juurde mõned internetist leitud kommentaarid filmi kohta. Vestlust väga ei tekkinud.
22. novembril kell 21.15 Tallinnas Mustamäe Apollo kinos
FILMISOOVITUS
«Vägivalla anatoomia»
Režissöör Deepa Mehta
India