1992 aasta suvi, sündmuspaigaks lagunev Tšehhoslovakkia. Uurija Richard kutsutakse koos oma paarimehega välja: leitud on inimjäänused ja nael ohvri kolbas annab üheselt mõista, et tegu on mõrvaga. Üsna pea selgub hukkunu isik, kuid tema surma asjaolud muutuvad uurimise edenedes aina hämaramaks.
Ajapikku Richard tüdineb ja otsustab oma uurimistöös kasutada pigem ebakonventsionaalseid meetodeid, seega reeglistikust ta palju lugu ei pea. Ilmselt oleks viimane ka üsna raske, sest ohtlikku mängu on segatud korraga nii salateenistus kui kirik ning nagu antud filmi žanrireeglid tihtilugu ette näevad, siis taustal tiksub etteheitva moega ka Richardi abikaasa koos nende põdura tütrega.
«Punane kapten» («Červený kapitán») on film, mis peaks meie publikule - vähemalt mitte sellele kõige nooremale - olema visuaalse esteetika mõttes üsna huvitav vaadata. Tšehhi režissöör Michal Kollár on lavastanud kriminaalloo, mille puhul sisust muljetavaldavam on selle loo väline vormistus ja seda positiivses mõttes.
Kes vähegi midagi eelmise sajandi üheksakümnendatest aastatest mäletab, tunneb filmi vaadates ära tollase atmosfääri. Kunstnikud pole siin dekoreerinud mitte lihtsalt mingit retrokarnevali, vaid on teinud tõesti pigem rätsepatööd vastavalt loo vajadusele ja meeleoludele. Näitlejatööd on sümpaatsed, peaosalist Richardit kehastav Maciej Stuhr usutav. Lõpp kipub veidi hajusaks, aga ehk vaatasin ma filmi liiga hilisel tunnil.
27. novembril Tartus
DEBÜÜTFILMIDE VÕISTLUSKAVA
«Punane kapten»
Režissöör Michal Kollár
Slovakkia-Tšehhi-Poola
4/5