Aitäh. Kuigi mu vanemad ei ole üldse usklikud inimesed, pandi mind väiksena religioossesse lasteaeda. Toona olid usuküsimused muidugi palju vabamad, ultraortodokssed inimesed olid lihtsalt kõrvalkvartali elanikud ja mingit suurt numbrit sellest ei tehtud. Lasteaias algas aga iga päev palvetamisega, mis tähendab, et alates kuuendast eluaastast ei kujutanud ma oma elu ilma jumalata ette. Jumal oli mulle nagu isafiguur, kes oli igal pool. Ning ühel hetkel, teismelisena, ei olnud teda enam seal.