Eesti film ja televisioon saavad oma Kuldgloobused

Tiit Tuumalu
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juba 12. märtsil antakse esimest korda välja Eesti filmi- ja teleauhinnad ehk EFTAd.

EFTA kõlab nagu BAFTA (Briti filmi- ja teleakadeemia) ja selle auhinnad. «Natuke on sealt eeskuju võetud küll,» ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Filmiinstituut on EFTAde asutaja ja konkursi korraldaja.

Eesmärk on tunnustada filmi- ja televaldkonna professionaale ning tutvustada kinokülastajatele ja televaatajatele ka nende erialade esindajaid, kes enamasti kaadri taha jäävad.

«Filmitegijad on selliseid auhindu kaua oodanud,» ütles produtsent Ivo Felt eilsel pressikonverentsil, mis leidis aset Nordea kontserdimajas – kohas, kust Kanal 2 kannab 12. märtsil üle auhinnatseremoonia.

Sama mõtet, vajadust tunnustada rõhutasid ka kõigi kolme suurema telekanali – ERRi, Kanal 2 ja TV3 – esindajad, kelle ühe mütsi alla saamine on juba ise tähelepanuväärne.

Kanal 2 juhi Urmas Oru sõnul oli eelmisel aastal Eesti telekanalites üle 30 000 saate, sarja ja filmi, millest edetabelitesse jõudis vaid murdosa – kõige suuremad projektid. «See võikski olla see, mida need auhinnad väärtustavad – tegijate igapäevast, aga mitte vähem kaalukat tööd,» ütles ta.

Vähemalt filmi puudutavalt pole vastavate auhindade puudumine siiski päris tõsi. Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalne sihtkapital annab juba aastaid välja filmi aastapreemiaid, tunnustades sealjuures ka nende erialade esindajaid, kelle töö tähesärast enamasti puutumata jääb. Ja tseremooniat kantakse üle isegi televisioonis.

BAFTAst või ka Soome filmiauhindadest Jussi hakkab EFTAsid eristama see, et neid jagavad spetsiaalselt kokkukutsutud žüriid, mitte vastavad akadeemiad või ametiliidud, mille kõigil liikmetel on hääletusõigus, et tulemus oleks võimalikult laiapõhjaline. Samuti ei anna BAFTA oma filmi- ja teleauhindu välja ühisel tseremoonial. Sama kehtib Soome puhul.

Nii võiks EFTAsid võrrelda pigem Kuldgloobustega, mille tseremoonia ühendab nii filmi- kui teletegijaid. Aga ühendavaks lüliks on ka soov suurejoonelise teleülekande järele, kuhu näiteks filmi puhul ei taha eelinfo kohaselt juba praegu mahtuda vähematraktiivsemate alade – kunstniku, monteerija ja helirežissööri kategooria – võitjate autasustamine.

Nn teleülekande-auhindu on filmi puhul kokku kümme, televisiooni puhul samuti. Kandidaate saavad konkursile esitada produtsendid ja telekanalid. Žüriisid tuleb kaks, kummaski 21 liiget. Filmižürii paneb koos erialaliitudega kokku filmiinstituut, teležürii moodustatakse koos kõigi kolme telekanali esindajatega. Tähelepanuväärne on, et lõpliku valiku teeb loos.

Rahalisi auhindu konkursile ei tule. Millised näevad välja auhinnakujud, oli eilse seisuga veel saladus.

Esimeste EFTAde kandidaadid avalikustatakse veebruaris.

PEAMISED FILMI- JA TELEAUHINNAD

Film:

Parim mängufilm

Parim dokumentaalfilm

Parim animafilm

Parim lühifilm

Parim naisnäitleja

Parima meesnäitleja

Parim režissöör

Parim stsenarist

Parim operaator

Aasta tegija (taustajõud)

Televisioon:

Parim tõsielusaade

Parim teleseriaal

Parim infosaade või publitsistika

Parim uus saade

Parim meelelahutussaade

Parim naisnäitleja

Parim meesnäitleja

Parim naissaatejuht

Parim meessaatejuht

Aasta tegija (taustajõud)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles