Suri väliseesti kirjanduse uurija, raamatukogunduse suurkuju

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anne Valmas
Anne Valmas Foto: Ave Maria Mõistlik

In memoriam Anne Valmas (28.10.1941 – 25.07.2017)

Meie hulgast on lahkunud silmapistev väliseesti kirjanduse ja kirjastustegevuse uurija ning raamatukogunduse suurkuju Anne Valmas.

Anne Valmas lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna raamatukogunduse erialal 1965. aastal ning pühendas oma elu sestpeale raamatukogunduse valdkonna edendamisele ja eestvedamisele. Tema suurim ning teaduslik panus on seotud Eesti raamatuloo ja kirjastustegevuse uurimise ning kaardistamisega paguluses. 2003. aastal valmis doktoritööna raamat «Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000», millest on saanud hindamatu käsiraamat väliseesti kirjanduse uurijatele.

2017. aasta kevadel ilmusid Valmase koostatuna Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia köited I–II «Eesti raamat välismaal 1944–2010». Paralleelselt sellega ilmusid 2017. aasta kevadel ka Valmase artiklikogumik «Pagulaskultuuri jälgedel» ja ülevaade väliseesti kirjanduse keskuse kujunemisloost «Varjust valgusse. Erihoiust väliseesti kirjanduse keskuseks (1974–2017). Artiklikogumikku «Pagulaskultuuri jälgedel» on koondatud nii varasemalt ilmunud kui ka seni avaldamata käsitlused pagulaskirjandusest ning eestlaste teadus- ja kirjastustegevusest välismaal.

Valmas alustas pärast õpinguid Keila linnaraamatukogu juhatajana (1965–1966) ning  töötas seejärel kolmes suuremas Tallinna raamatukogus: 1966–1979 Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogus bibliograafi ja osakonnajuhatajana, 1979–1989 Eesti Rahvusraamatukogus (toona F. R. Kreutzwaldi nimeline Riiklik Raamatukogu) kultuuri- ja kunstiinfo osakonna juhataja ja teenindusdirektorina ning alates 1989. aastast Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (toona Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu) väliseesti kirjanduse osakonna juhataja (1989–1997), direktori (1998–2003) ja alates 2004. aastast Väliseesti kirjanduse keskuse juhataja ning teadurina. Oma sihikindla ja järjepideva tööga, nagu ka sooja ja toetava suhtumisega on Valmas olnud eeskujuks paljudele noorematele kolleegidele. Tema tahtejõud ning meelekindlus suurte projektide lõpule viimisel, võideldes samal ajal raske haigusega, on lihtsalt imetlusväärne.

Valmas on andnud hindamatu panuse eesti raamatukogunduse edendamisse, kuuludes akadeemilises raamatukogus selliste autoriteetsete ja pühendanud kolleegide hulka nagu Kyra Robert ja Voldemar Miller. Ta oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutaja (1988), juhatuse esimees aastatel 1994–1998 ja auliige 2016. aastast. Tema töid on pärjatud mitme preemiaga, sh on talle kahel korral omistatud Friedrich Puksoo preemia.

Anne Valmas on teinud märkimisväärselt silmapaistvat tööd personaalbibliograafiate ning bibliograafiliste ja isikulooliste andmebaaside koostajana. Tema koostatuna on ilmunud Karl Ristikivi, Kalju Lepiku, Hellar Grabbi jt isikubibliograafiad. Tema algatusel loodi 2004. aastal Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas. Ta on olnud Eesti Raamatuaasta Peakomitee ning ajakirjade Kultuur ja Elu ning Raamatukogu toimetuskolleegiumi liige.

Anne Valmase teeneid Eesti raamatukogunduse arendamisel tunnustas Vabariigi President 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Hüvastijätt Anne Valmasega toimus esmaspäeval, 31. juulil 2017 kell 15.30 Pärnamäe krematooriumis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles