Kultuuri lühiuudiseid

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Konrad Mäe maalist saab postmark

Reedel esitletakse Konrad Mäe maali «Maastik punase pilvega» tervikreproduktsiooniga kunstipostmarki. Kunstipostmark on pühendatud 9. oktoobril Rooma Galleria Nazionale d’Arte Modernas avatavale ulatuslikule retrospektiivnäitusele «Konrad Mägi».

Marki esitlevad Eesti Posti postmargi osakonna juhataja Ain Muldmaa, Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme, Eesti Kunstimuusemi Kunstisõprade Seltsi juhatuse esimees Enn Kunila ja margi kujundanud kunstnik Lembit Lõhmus.

Maal «Maastik punase pilvega» valmis Saaremaal, kus Konrad Mägi viibis 1913. ja 1914. aasta suvel. Saaremaal hakkas Konrad Mägi maalima esimese eesti kunstnikuna kodumaa loodust moodsa kunsti vahenditega. Täna loetakse Konrad Mäe Saaremaa perioodi üheks silmapaistvamaks tema loomingus.

Margi tiraaž on 30 000 eksemplari ning hind 1 euro ja 50 senti. Margipoognal on kakskümmend marki.

 Kai Kaljo käsitleb vanadust

Kai Kaljo avab homme Vabaduse galeriis näituse Vanadus@Vabadus. Eelkõige videokunstnikuna tuntud, kuid väljaõppelt maalikunstnik andis endale ülesandeks kuu jooksul maalida 56 pilve, et jälgida, kui palju unustatud oskused selle aja jooksul taastuvad ja kas soov maalida kasvab või kaob.

Maaliinstallatsiooni kõrval saab näha fotoseeriat «Surma matemaatika» (2012), selle esimene pilt on tehtud kümme päeva enne kunstniku ema Mia Kaljo surma, teine tegelane kunstniku nimekaim Kai Kaljo (1877–1906) elab edasi ka uues, spetsiaalselt selle näituse tarvis tehtud videos «Isegi nimi on mõnikord sama», mis on valminud koostöös Tallinna Linnamuuseumi fotokoguga.

Tartus möllab soome-ugri kirjandus

Sel nädalal Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuv soome-ugri kirjanike kongress toob Eestisse kirjanikke ja kirjandusteadlasi Venemaalt, Soomest, Ungarist, Slovakkiast ja Prantsusmaalt. Ettekannete fookuses on ajalugu ja selle kajastus soome-ugri rahvaste kirjanduses.

Kongress algas eile Mari Kalkuni kontserdiga. Kongressi esimese päeva avas Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni (AFUL) president János Pusztay. Esimese päeva ettekanded käsitlesid ajaloo kajastamist ja kajastumist kirjanduses.

Soome-ugri kirjanike kongressi teine päev koondab ettekandeid ajalootraumadest kirjanduses: Jan Kaus räägib Eesti lähiajaloo käsitlemisest Sofi Oksaneni ja Jaan Krossi tegelaskujude kaudu; Peeter Helme vaatleb ajalookäsitlusi uuemas eesti proosas; hulk ettekandeid on mari ja komi kirjandusest väikerahvaste ajaloo perspektiivis.

Kongressi teise päeva lõpetab Kristiina Ehini ja Silver Sepa kontsert ning vaba mikrofon, kus kuulda saab luulet enam-vähem kõigis soome-ugri keeltes.

Kongressi kolmanda päeva veedavad delegaadid Obinitsas, soome-ugri kultuuripealinnas 2015. Seal toimub linnapea vastuvõtt, soome-ugri ja seto-võru kirjandusõhtu ning pidu leelokooridega kella 15–18 Obinitsa Galeriis.

Kõik XIV soome-ugri kirjanike kongressi üritused on avalikud ja tasuta.

Tänavu Eestis toimuva kongressi peakorraldaja on assotsiatsiooni asepresident Eva Toulouze ja projektijuht assotsiatsiooni juhatuse liige Indrek Koff.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles