/nginx/o/2017/09/20/7121417t1he449.jpg)
Rahvusooper Estonia äsja alanud 112. hooaeg on vähemalt uuslavastuste osas pühendatud peaaegu tervenisti Eesti Vabariigi peagi kätte jõudvale 100. sünnipäevale. Kui teatri senise ajaloo jooksul on nii mitmedki kriitikud kui ka valvsamad publiku seast kurtnud sageli eesti algupäraste muusikadraamade vähesuse (või ka kohatise puudumise) üle teatri repertuaaris, siis nüüd saab see defitsiit ületatud.
Juba homme esietendub noore helilooja Rasmus Puuri esikooper «Pilvede värvid», mille lavastab Roman Baskin. See teos on valminud Jaan Kruusvalli samanimelise näidendi ainetel, dramaturgideks Kristiina Jalasto ja Mehis Pihla, libretist on Laur Lomper. Teos, mille tegevus toimub 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse Eestis, püstitab küsimuse: kelle jaoks Eesti rahvusriigina taastati, kui selle põlisrahvusest kodanikud jätkuvalt välismaale ihkavad?
Sügishooaja balletisündmusena toob Eesti Rahvusballett vaatajateni 4. novembril esietenduva Nancy Meckleri, Annabelle Lopez Ochoa ja Peter Salemi balleti «Tramm nimega Iha» Tennessee Williamsi samanimelise näidendi ainetel, mille tantsis selle maailma esmalavastuses 2012. aastal Šoti Balletis kuulsaks eesti baleriin Eve Mutso.
14. detsembril toob Estonia 200-liikmeline poistekoor kammersaali lavale Andres Lemba ja Jaanus Vaiksoo seiklusliku muusikalavastuse «Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood», mille lavastab Uku Uusberg.
Koos Kanuti Gildi SAALiga otsib Estonia eestluse juuri tuleva aasta 19. jaanuaril esietenduvas Manfred MIMi uues ooperis «Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas», mille lavalepaneku taga seisab rohkem kui kümnest eri alade loovinimestest koosnev ühendus. Tegemist on lavastusega 10-osalisest sarjast «Sajandi lugu», mille 20 teatrit kingivad Eestile juubeliks.
Kevadhooaja balletisündmusena jõuab 15. märtsil lavale uus algupärane ballett «Katariina I», mis helilooja Tauno Aintsi ja koreograaf Toomas Eduri värvikais fantaasiais jutustab loo lihtsa Eesti inimese ning Venemaa karismaatilise keisri Peeter I imepärasest armastusloost.
26. mail jõuab Andres Dvinjaninovi uuslavastuses Estonia lavale Olav Ehala 1975. aastal valminud muusikal «Buratino», mis tugineb oma sisus Aleksei Tolstoi jutustusele «Kuldvõtmeke».
15. veebruaril toimuvaks kontserdiks «Eesti pidu» on Estonia välja valinud hitid eesti ooperitest. Kontsertidel «Õnne, Eesti!» (3. veebruar) ning «Kodumaine viis» (12. veebruar) presenteerib rahvusooper eesti heliloomingu parimaid teoseid.
Varasematel hooaegadel esietendunud Eesti autorite ooperitest on jätkuvalt mängukavas Eino Tambergi «Cyrano de Bergerac», algupärastest ballettidest jätkavad oma lavateed Tauno Aintsi ja Toomas Eduri «Modigliani – neetud kunstnik» ning Eduard Tubina ja Marina Kesleri «Kratt». Aastate eest valminud lühiballettidest jõuavad algaval hooajal taas lavale Marina Kesleri «Othello» ja «Libahunt» ning Tiit Helimetsa «Aeg». Algupärastest laste- ja noortelavastustest on jätkuvalt repertuaaris Tauno Aintsi ja Wimbergi «Karlsson katuselt» ning Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe «Pipi Pikksukk».
Juubelipidustuste tähe all toimub meie rahvusooperi trupil lavade vahetus Läti ja Leedu ooperi- ja balletiteatritega ning külakosti viiakse Peterburi, Helsingi ja Tampere muusikasõpradele. 23.–25. oktoobrini etenduvad Peterburi Maria teatris ballett «Kratt» ja ooper «Rinaldo». 17.–26. novembrini annab Estonia külalisetendusi Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja Musiikkitalos festivali «Eesti ja Soome 200» raames, pakkudes vaatamiseks balletti «Coppélia», muusikali «Pipi Pikksukk», balletti «Kratt» ning oopereid «La traviata» ja «Pilvede värvid».
Läti Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris esitab Estonia trupp 27. veebruarist 1. märtsini balletti «Kratt» ning ooperit «Cardillac». Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri laval mängitakse 15.–17. maini ooperit «Tannhäuser» ning ballette «Kratt» ja «Tramm nimega Iha». Eesti publik saab alanud hooajal nautida Estonia etendusi lisaks Tallinnale ka Tartus, Viljandis, Pärnus, Paides, Jõhvis ning Haapsalus.