Juurikas. Faktikontroll paljastab

Teadlane Kätlin Veltveebel Foto: Erakogu

Sotsiaalteadlane Kätlin Veltveebel tegeleb folklooripärandi puhastamisega valedest.

Vanasõna on lühike, terviklik, kujundlik ja hinnanguline ütlus, argikogemuse üldistus, milles peegeldub rahvatarkus. Kas olete selle definitsiooniga nõus?

Kindlasti mitte. Paljud vanasõnad sisaldavad valeväiteid, desinformatsiooni ja ekslikke järeldusi. On ääretult oluline viia läbi vanasõnade kriitiline analüüs, et inimesed saaksid elus ettetulevaid situatsioone mõtestada kontrollitud faktide põhjal, mitte vanarahva tõejärgsetele manipulatsioonidele tuginedes. Sellepärast ongi käivitatud Eesti vanasõnade faktikontrolli projekt.

Milliseid valeväiteid võib vanasõnades esineda?

Võtame säärase laialt levinud vanasõna nagu «Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki». Tavaliselt kasutatakse seda vanasõna, et sundida tööle noori inimesi, kes alles otsivad oma kohta ühiskonnas ja vajavad veidi rohkem aega, et jõuda selgusele oma identiteedis ning põhjalikumalt uurida oma seksuaalsust. Ühiskonna ülesanne on noori toetada, kujundada erinevaid turvavõrgustikke ja tugistruktuure, kuulata ära noorte mured ja pakkuda alternatiive. «Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki» on hoiakult stigmatiseeriv ja lihtsustav ning sisult ebatõene. Rootsis läbiviidud uuringud kinnitavad, et tegelikult juba ligi 80% juhtudel uni annab uue kuue ja magamine maani särgi noortele, keda tööturule sisenemise ootamatu perspektiiv heidutab.

Mis mõttes?

Ärgates nad leiavad need esemed oma voodi kõrvalt korralikult kokkupanduna ja triigituna tooli seljatoelt.

Rootsi heaoluühiskonnas on kõik võimalik. Aga meil...

Olen nõus, et Eestis on selles suunas veel pikk tee minna. Uue kuue ja maani särgi saamise protsent on Eestis paraku alla 20. Kusjuures umbes 60% juhtudel ei ulatu sel moel saadud särk maani, vaid ainult kubemeni. Aga trend on järjepidevalt tõusev ja sellest juba piisab, et kõnealune vanasõna kehtetuks tunnistada.

Te olete korduvalt kritiseerinud vanasõna «Tühi kott ei seisa püsti».

See väide on täielik nonsenss. Teeme lihtsa katse. Näete, siin on tühi kott. Vaadake sisse. Veenduge, et kotis pole midagi, et kott on tühi.

Tõepoolest. Kott tundub tühi olevat.

Mitte ei tundu olevat, vaid ta ongi täiesti tühi. Ja vaadake nüüd hoolikalt. Ma panen koti püsti seisma. Kas näete? Kott on tühi, aga seisab püsti.

Ei seisa ju. Ümber kukkus.

Täpselt nõnda taastoodab avalik arvamus stereotüüpe ja eelarvamusi. Te näete – või õigemini tahate näha – ainult seda momenti, kui kott ümber kukkus. Aga seda, et kott siiski natuke aega püsti seisis, teie ei näe. Vanasõna fikseerib ümberkukkumise hetke ja ignoreerib terviklikku protsessi, mille vältel kott mingi aja jooksul püsti seisis. Öeldes tühja koti kohta, et see ei seisa püsti, te marginaliseerite koti. Mürgisest maskuliinsusest laetud vanasõna ei aita tühjadel kottidel integreeruda täis kottide maailmas. Tühi kott vajab mõistmist ja toetust, ühiskond peab märkama iga tühja kotti ja teda püstises asendis hoidma. Just seda mõtet oleks tahtnud vanarahva suust kuulda.

Kas see on õige, et jänes šampust ei joo?

Tegemist on puhtal kujul diskrimineeriva sedastusega. Kui jänes on täisealine, siis võib ta šampust juua küll. Ja mitte ainult šampust, vaid ka rummi, konjakit ja teisi alkohoolseid jooke võib jänes soovi korral tarbida selleks ette nähtud kohas. Ehkki mina isiklikult soovitan keskkonnateadlikel jänestel tarbida ravikanepit, kuna ravikanep on tervislikum.

Kuidas sellega lood on, et käbi ei kuku kännust kaugele?

Praeguses dünaamilises, kiiresti globaliseeruvas maailmas kukuvad käbid kännust väga kaugele. Toon taaskord näite mulle lähedasest Rootsi ühiskonnast. Kõik käbid, sõltumata kännu asukohast, on Rootsis teretulnud. Nad võetakse vastu empaatia, vaimustuse ja kaastundega. Rootsis on täiesti loomulik, et sul on püksis käbi ja seda, et orav närib püksid läbi, peetakse auasjaks. Paljud Rootsi mehed kasutavad aktiivselt võimalust sõlmida oravaga sooneutraalne kooselu.

Kas teie eesmärk on vanasõnu tsenseerida?

Eesmärk ei ole vanarahva ütlusi ja kõnekäände pidevalt kontrollida, vaid inspireerida teadlikke meediatarbijaid allikakriitiliselt vanasõnadesse suhtuma ja vajadusel neis esitatud fakte kontrollima. Kui kontrollimise käigus selgub, et vanarahva väited pole tõesed, tuleb kodanikuühiskonna aktivistidel anda ka vastav hinnang.

Millistel asjaoludel põrus faktikontrollis vanasõna «Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub»?

Kas te ise aru ei saa? See on lihtne. Kus te hetkel viibite?

Augus.

Õige. Selle augu kaevasin mina. Aga sisse kukkusite teie.

Aitäh intervjuu eest. Palun aidake mind august välja.

Eks me näe. Hommik on õhtust lollim.