Verine Barbie ei lähe Kenile külla

Rebeka Põldsam
, kunstikriitk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maria Metsalu lavastuses «Mademoiselle x»
Maria Metsalu lavastuses «Mademoiselle x» Foto: Alan Proosa

Sadakond valget küünalt põleb toolide ümber reas. Laval on plastist mannekeenid, jalad korpas ja verised, üks köhib suitsu, teine verd. Kõige keskel on verd purskav purskkaev, millest väljub Barbie moodi tüdruk – nagu oleks inimene, aga kõigi kehaosade psüühe on vaigistatud. 

Ta kobab nukkude vahet, teeb publikuga pilti, kuni tõmbab v***st välja keti ning võtab sisse küünlajala positsiooni. See tähendab, et küünal on naise suus, käes, varvaste vahel ja kahel korral kolmest ka jalge vahel. Pinge publikus kasvab ja vabaneb alles siis, kui küünlad esimest korda kustutatakse ja põrandale tagasi pannakse. Kunstnik teeb tiiru ümber maja, naaseb tantsides ja hakkab otsast peale.

Maria Metsalu kehastatud Mademoiselle x ei tea enam isegi ja muudkui juurdleb selle üle, kas ta on elus või surnud. Kunstnik on oma kehalt võtnud elus olemise tunde. Tema füüsis ongi, nagu tutvustuses lubatud, zombiks muutunud – keha veel hingab, aga ei väljenda emotsioone ega allu ilmtingimata peale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles